Poola Rahvavabariik
| Poola Rahvavabariik Polska Rzeczpospolita Ludowa 1947–1989 | |||||||||||||
 | |||||||||||||
| Valitsusvorm | Sotsialistlik marksist-leninistlik de facto üheparteiline unitaarriik Sõjaväehunta (1981–1983) | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Esimene sekretär ja juht | Bolesław Bierut (esimene, 1947–1956) Mieczysław Rakowski (viimane, 1989–1990) | ||||||||||||
| Riiginõukogu juht | Bolesław Bierut (esimene, 1947–1952) Wojciech Jaruzelski (viimane, 1985–1989) | ||||||||||||
| Pealinn | Varssavi | ||||||||||||
| Religioon | Katoliiklus (de facto) Riigiateism (de jure) | ||||||||||||
| Pindala | 312 685 km² | ||||||||||||
| Rahvaarv | 37 970 155 (1989) | ||||||||||||
| |||||||||||||
| Riigikeeled | Poola keel | ||||||||||||
| Rahaühik | Poola zlott (PLZ) | ||||||||||||
| Hümn | "Mazurek Dąbrowskiego" ("Poola ei ole veel kaotatud") | ||||||||||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg (UTC+1) Kesk-Euroopa suveaeg (UTC+2) | ||||||||||||
| Rahvusvaheline suunakood | +48 | ||||||||||||
| |||||||||||||
.svg)
.svg)
Poola Rahvavabariik (poola keeles Polska Rzeczpospolita Ludowa; lühend Poola RV) oli aastatel 1947–1989 riik Kesk-Euroopas, tänapäeva Poola Vabariigi eelkäija. Lõpuaastatel elas riigis umbes 37,9 miljonit inimest, seega oli Poola RV Euroopa ja Idabloki suuruselt teine kommunistlik riik.[1] Tegu oli marksist-leninistliku unitaarriigiga, mis kuulus ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Suurimad linnad olid pealinn Varssavi, tööstuslinn Łódź ning sümboolne kultuuripealinn Kraków. Poola RV piirnes põhjas Läänemerega, idas Nõukogude Liiduga, lõunas Tšehhoslovakkiaga ning idas Ida-Saksamaaga.
Poolas kehtis aastatel 1947–1989 kommunistlik režiim, mis kehtestati, kui Punaarmee vallutas riigi teise maailmasõja ajal Saksa okupatsiooni alt enda kontrolli alla. Riigi ametlik nimi aastatel 1947–1952 oli 1947. aastal kehtima hakanud ajutise Väikese põhiseaduse järgi Poola Vabariik (Rzeczpospolita Polska). [2][3][4]
Nimekuju "Rahvavabariik" võeti vastu 1952. aasta põhiseadusega. Nagu teisedki Idabloki riigid (Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Albaania) oli Poola RV Nõukogude Liidu satelliitriik, kuid ei kuulunud NSV Liidu koosseisu.
Poola Rahvavabariik oli üheparteiriik, mida iseloomustas pidev sisemine püüdlus demokraatia poole. Põhiline poliitiline jõud oli Poola Ühendatud Töölispartei, mis tegi riigist ametlikult sotsialistliku riigi. Poola oli teistest Idabloki riikidest liberaalsem. Kogu enda eksistentsi vältel räsisid Poolat majandusraskused ja sotsiaalne ebastabiilsus. Riigi rahvas lõhenes partei toetajateks, partei oponentideks ja poliitikavälisteks inimesteks. Hoolimata sellest saavutati Poola Rahvavabariigi ajal nii mõndagi märkimisväärset: paranesid üldised elutingimused, toimus kiire linnastumine ning kõikidel kodanikel oli ligipääs haridusele ja tervishoiule. Sündimus oli suur ning riigi rahvaarv peaaegu kahekordistus aastatel 1947–1989. Partei suurimad saavutused olid teises maailmasõjas hävinud Varssavi ülesehitamine ja kirjaoskamatuse väljatõrjumine.[5][6]
Relvajõudude põhiline haru oli Poola Rahvaarmee, lisaks olid riigis Nõukogude armee Põhja väegrupi väeüksused. Poola Rahvavabariigis tegutses salapolitsei UB/SB, mis sarnanes Ida-Saksamaa Stasile ja Nõukogude KGB-le. Ametlik politseiüksus, mis vastutas nt meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest, nimetati Kodanike Miilitsaks. Miilitsa eriüksus ZOMO suhtus kommunistide kriitikutesse karmilt: meeleavaldajaid koheldi vägivaldselt, opositsiooni juhte vahistati ning režiimi poolt tapeti kokku vähemalt 22 000 inimest.[7][8] Selle tulemusel oli Poola vanglates palju kinnipeetavaid, kuid kuritegevust oli rekordvähe.[9]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "What Was the Eastern Bloc?". Vaadatud 9. juuli 2018.
- ↑ Internetowy System Aktow Prawnych (2013). "Small Constitution of 1947" [Mała Konstytucja z 1947]. Original text at the Sejm website. Kancelaria Sejmu RP. Originaali (PDF direct download) arhiivikoopia seisuga 3. juuni 2015. Vaadatud 21. veebruar 2015.
- ↑ Rao, B. V. (2006), History of Modern Europe Ad 1789-2002: A.D. 1789-2002, Sterling Publishers Pvt. Ltd.
- ↑ Marek, Krystyna (1954). Identity and Continuity of States in Public International Law. Librairie Droz. Lk 475. ISBN 9782600040440.
- ↑ "30 procent analfabetów... - Retropress". retropress.pl. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2020. Vaadatud 9. juuli 2018.
- ↑ "analfabetyzm - Encyklopedia PWN - źródło wiarygodnej i rzetelnej wiedzy". encyklopedia.pwn.pl.
- ↑ "Urząd Bezpieczeństwa Publicznego - Virtual Shtetl". sztetl.org.pl. Originaali arhiivikoopia seisuga 6. jaanuar 2020. Vaadatud 9. juuli 2018.
- ↑ Rummel, R. J. (1997). Statistics of democide: genocide and mass murder since 1900. Charlottesville, Virginia: Transaction Publishers.
- ↑ Daems, Tom; Smit, Dirk van Zyl; Snacken, Sonja (17. mai 2013). European Penology?. Bloomsbury Publishing. ISBN 9781782251309. Vaadatud 9. juuli 2018 – cit. via Google Books.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ekiert, Grzegorz (märts 1997). "Rebellious Poles: Political Crises and Popular Protest Under State Socialism, 1945-89". East European Politics and Societies. American Council of Learned Societies. 11 (2): 299–338. DOI:10.1177/0888325497011002006. S2CID 144514807.
- Kuroń, Jacek; Żakowski, Jacek (1995). PRL dla początkujących (poola). Wrocław: Wydawnictwo Dolnośląskie. Lk 348 pages. ISBN 83-7023-461-5.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- PRL at Czas-PRL.pl (poola keeles)
- Internetowe Muzeum Polski Ludowej at PolskaLudowa.com (poola keeles)
- Muzeum PRL at MuzeumPRL.com (poola keeles)
- Komunizm, socjalizm i czasy PRL-u at Komunizm.eu (poola keeles)
- Propaganda komunistyczna (poola keeles)
- PRL Tube, a categorized collection of videos from the Polish Communist period (poola keeles)