Potentsiomeeter

Potentsiomeeter on kolme terminaliga muuttakisti, mida kasutatakse peamiselt elektroonikalülitustes reguleeritava pingejagurina, näiteks helitugevuse sujuvaks reguleerimiseks. Potentsiomeeter ühendatakse elektrilülitusse kolmes punktis ‒ takisti kahe otspunkti ja liuguri väljaviikude kaudu.

Potentsiomeetril on liug- või pöördkontakt, mis moodustab reguleeritava pingejaguri. Liuguri trajektoori järgi saab potentsiomeetreid liigitada pöördtakistiteks, mille liuguri süsiharja pööratakse rõngakujulisel takistuskehal mööda ringikaart, ja lükandtakisteiks, mille liugurit on võimalik nihutada sirgjooneliselt edasi-tagasi. Väga täpselt võimaldab takistust seada kruvitakisti, mille liugur on sirgjooneliselt nihutatav käigukruvi pöörates. Kaksiktakistil on kaks takistuskeha, kusjuures liugureid saab juhtida eraldi, tandemtakisti mõlema süsteemi liugkontaktid on ühisel võllil või lükandliuguril. Potentsiomeetriga võib olla kokku ehitatud toiteahela lüliti. Kui kasutusel on vaid kaks terminali, üks otspunkt ja pöörlev kontakt, toimib potentsiomeeter muutuva takistusega takistina või reostaadina.^[1]

Mõõtevahendina kasutatav potentsiomeetri üks funktsioonidest on pingejagur, milles takistuse muutmise tagajärjel pingejaguris olevate takistite suhe muutub ja sellest tulenevalt muutub ka väljundpinge. Sel juhul on võimalik muuta suuri pingeid, mida tavaliste seadmetega ei ole võimalik mõõta.

Potentsiomeetreid kasutatakse elektroonikaseadmetes, näiteks kiiruse reguleerimiseks ventilaatorites. Algselt reguleeriti potentsiomeetritega televiisorite pildi heledust, kontrasti ja värviskeemi.

Madalpingesüsteemides on võimalik kasutada potentsiomeetrit selleks, et temast läbi juhtida suurtes kogustes võimsust (rohkem kui 1 vatt). Laialdasemat kasutust leiavad potentsiomeetrid analoog signaalide võimsuse reguleerimiseks (näiteks audioseadmete helitugevuse nupp). Potentsiomeetreid kasutatakse valgusregulaatorina lampides. Pingejaguri takistite vahelist suhet muudetakse selleks, et väljundisse lasta vastavalt potentsiomeetri asendile erinevas koguses voolu.^[2]

Potentsiomeetrit kasutatakse pingejagurina, et saada fikseeritud sisendpingest käsitsi reguleeritav väljundpinge. See on kõige tavalisem kasutusviis. Pinge kogust takistile R_L saab arvutada valemiga:^[3]

${\displaystyle V_{\mathrm {L} }={R_{2}R_{\mathrm {L} } \over R_{1}R_{\mathrm {L} }+R_{2}R_{\mathrm {L} }+R_{1}R_{2}}\cdot V_{s}.}$

Kus:

• V_S - sisendpinge
• V_L - väljundpinge
• R₁, R₂, R_L - takistid
  

Potentsiomeetri ehitus koosneb suure sisemise takistusega elemendist (B) , liug- või pöördkontaktist (C), mis liigub mööda elementi. Reguleerimiseks kasutatav pööratav nupp (A), mis kinnitub pöördkontakti külge (D). Korpus, mis kaitseb sisemist mehhanismi väliste segajate eest. Piiraja (H) ei lase liugurit üle keerata maksimaalasendist. (E, F, G) on kontaktid, millega vastavalt ühendatakse sisend, maandus ja väljund.^[1]

• Muuttakisti
• Reostaat

• Lembit Abo. Elektroonikakomponendid. Tallinn, 1997, lk 154‒155.

• Potentsiomeeter
• Potentsiomeetritestest algajatele (inglise keeles)
• Potentiometer
• Potentiometer: Construction & its workings
• Voltage dividers