Prantsuse vastupanuliikumine
Prantsuse vastupanuliikumine (prantsuse keeles résistance intérieure française), ka lihtsalt Résistance, oli vastupanuliikumine okupeeritud Prantsusmaal (1940–1944). See hõlmas kõiki ühendusi ja rühmitusi, mis võitlesid teises maailmasõjas okupantide ja nende kollaboratsionistide vastu Prantsusmaa territooriumil vaherahu kehtestamisest 22. juunil 1940 kuni Prantsusmaa vabastamiseni 1944. aasta sügisel.
27. mail 1943 loodi vastupanurühmituste koordineerimisega tegelev Vastupanuliikumise Rahvuslik Komitee, mille eesotsas oli Jean Moulin (kuni hukkumiseni juulis 1943) ja seejärel Georges Bidault (hilisem peaminister).
Tähtsamaid vastupanuühendusi
[muuda | muuda lähteteksti]- Vastupanu Rahvusrinne (Prantsusmaa Kommunistliku Partei loodud)
- Ceux de la Libération
- Ceux de la Résistance
- Libération-Nord
- Libération-Sud
- Organisation civile et militaire
- Combat
- Franc-Tireur
Tuntud Prantsuse vastupanuvõitlejaid
[muuda | muuda lähteteksti]- Louis Armand
- Edmond Debeaumarché
- Geneviève de Gaulle-Anthonioz
- Henri Rol-Tanguy
- Jean-Pierre Vernant
- Boris Vilde
Brigaadikindralid
[muuda | muuda lähteteksti]
1944. aastal anti brigaadikindrali sõjaväeline auaste viiele vastupanuvõitlejale:
- Pierre de Bénouville
- Jacques Chaban-Delmas
- Maurice Chevance
- Alfred Malleret-Joinville
- Jean Moulin (postuumselt)
Prantsuse teenetemärgid vastupanuvõitlejatele
[muuda | muuda lähteteksti]Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Prantsuse vastupanuliikumine – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis