Vähemusrahvus

Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust.

See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus on rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest.

Paljudes riikides on vähemusrahvuste kaitseks eraldi tingimused. Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sealhulgas Eesti, on võtnud vastu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni.^[1]

Tavaliselt on riigis vähemusrahvuste määramiseks ja nimetamiseks konkreetne seadus, mis määrab ära selle riigi vähemusrahvused.

Vähemusrahvust saab laias laastus ülemaailmselt defineerida järgmiste punktide alusel:

1. Riigis rahvaarvult vähemuses olev rahvus.
2. Poliitiliselt mitte võimul olev rahvus.
3. Rahvus, mille kultuur, keel, rass, religioon vms. erineb enamikust.
4. Rahvus, mille esindajad soovivad säilitada oma kultuurieripärasid (antud riigis).
5. Rahvus, mille esindajad on selle riigi, mille rahvusvähemuseks neid loetakse, kodanikud.
6. Rahvus, mille esindajad on antud riigis elanud pikka aega.

Lisaks pikka aega riigis elanud vähemusrahvustele võib teatud tingimustel vähemusrahvuseks lugeda ka lühiajalisi immigrante, rändrahvaid või põliselanike hõime.

 Pikemalt artiklis Eesti vähemusrahvused

Eesti ajaloolised vähemusrahvused on olnud sakslased (baltisakslased), venelased (eestivenelased, sh peipsivenelased)^[2], rannarootslased, veidi hilisemast ajast ka juudid (Eesti juudid), mustlased (sh Laiuse mustlased) ja tatarlased (Eesti tatarlased).

Eestis elab 2011. aasta rahvaloenduse seisuga 93 vähemusrahvust. Nende seas on arvukamad kogukonnad venelased (321 198), ukrainlased (22 302), valgevenelased (12 419) ja soomlased (7423).^[3]

• Vanausulised