Rein Kilk

Rein Kilk
Rein Kilk 2009. aastal
Sünniaeg 8. märts 1953 (71-aastane) Muuda Vikiandmetes
Amet ettevõtja
Suuremad ettevõtted AS Pere, Pärnu sadam, Sakala Saeveski
Vara umbes 44,7 miljonit eurot (2008)[1]
üle 20,7 miljoni euro (2014)[2]
Tunnustus aasta ärimees (1995)
Valgetähe IV klassi teenetemärk (2005)
Veel Eesti Sõudeliidu president[3]

Rein Kilk (sündinud 8. märtsil 1953) on Eesti ettevõtja.

Ta tegutseb või on olnud tegev kinnisvara-, meedia-, metalli-, restorani-, turva-, toiduaine- ja trükitööstuses, sadamaäris ning metsanduse ja põllumajanduse valdkonnas. Kilgile kuulus varem 50% toidukontsernist AS Pere ja tema omanduses on Eesti suurim erasadam AS Pärnu Sadam. Kilk on tähelepanu pälvinud ka seoses vanade hoonete restaureerimisega.[4][5]

Aastatel 2003–2021 oli Rein Kilk Eesti Sõudeliidu president[3] ja 2004–2012 Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige.[6]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Rein Kilk sündis ajalooõpetajate perekonna esimese lapsena.[7]

1971. aastal lõpetas ta Tartu 5. keskkooli (praeguse Tamme Gümnaasiumi) ja andis paberid sisse Tartu Ülikooli õigusteaduse erialale, kuhu võeti vastu kaugõppesse. Kuna kohustuslikust sõjaväeteenistusest vabastati ainult arstliku tõendi alusel või päevases õppes olijad, pidi ta juba 1972. aasta mais (enne esimese õppeaasta lõppu) alustama kaheaastase väeteenistusega, mis möödus peamiselt Ukrainas.[7]

Pärast sõjaväest naasmist asus ta taas kaugõppesse ning läks ligi pooleks aastaks Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituuti laborandi ametikohale tööle. Seejärel töötas ta Tartu näidissovhoosis kraavikaevajana ja tutvus lähemalt ka köögiviljakasvatusega, millest sai hiljem tema esimene äriline tegevus.[7]

Pärast sõjaväeteenistuse lõppu sai ühtlasi alguse Rein Kilgi sportlaskarjäär, mis möödus spordiühingus Jõud ja kestis umbes seitse aastat. Jooksutreeninguid alustas ta treener Elmot Heido käe all alles 21. eluaastal ning seadis eesmärgiks olümpiavõidu. Rein Kilk jõudis NSV Liidu meistrikandidaadi normini nii pikamaajooksus kui ka mitmevõistluses. Eesti meistrivõistlustel võitis ta 1979. aastal 10 000 meetri jooksus pronksi, 1981. aastal samal alal hõbeda ning 12 kilomeetri murdmaajooksus pronksi. Samasse aastasse jäi ka võit jooksul ümber Viljandi järve.[6] Kui ta 10 000 meetri jooksus 30.39-ga Eesti hooaja edetabelis viiendat kohta hoidis (tolleaegne Eesti rekord oli 1978. aastal Enn Selliku joostud 27.40,61, mis on jäänud tänini selle distantsi Eesti rekordiks[8]), leidis Rein Kilk viimaks, et olümpiavõitjaks ta sündinud ei ole.[9] 1981. aastal jäi sport tagaplaanile.[6]

Teekond ettevõtlusse sai samuti alguse tänu spordile. Nimelt kasvatas üks Rein Kilgi treeningukaaslane, 800 meetri jooksja Einar Sõrra, Elva lähistel kurke. Nähes selles head teenimisvõimalust, sai Rein Kilk innustust oma esimese kurgimaja rajamiseks 1981. aastal. Sellega oli seotud ka töö Tartu näidissovhoosis. Kuna köögivilju sai kasvatatud üle tol ajal lubatud normi, ohustas teda ka kriminaalasi. Aasta hiljem alustas ta rooside kasvatamist, mis jätkub Marga Roosikasvatuses tänapäevani.[7]

1980ndate lõpus kuulus Rein Kilk Rahvarinde volikogusse ja Rahvarinde saadikuna ka Tartu linna 1989. aastal valitud volikokku, kus oli 1992. aastani.[6]

Pärast Eesti taasiseseisvumist jõudis Rein Kilk tulusa metalliärini, mis õitses tänu metallihindade langusele Venemaal. 1993. aastal kuulutati Eestis metalliäri illegaalseks. Kehtestati lausa kriminaalvastutus metalliveo eeskirjade rikkumise eest ning see tõi kaasa Rein Kilgi metalliäri lõpu. Sealt pärineb ka tema ütlus "Metall ei ole ju kriminaalsem kaup kui koorejäätis".[4]

Järgnevalt tegi Rein Kilk Ameerika Ühendriikides äri liulaudadega, kus jõudis õunakujulise liulaua patenteerimiseni ning teenis enam kui 100 000 seesuguse toote müügilt 1995. ja 1996. aastal kokku ligi 80 000 USA dollarit. Ilmselt oleks äri veelgi edukamalt jätkunud, kuid tekkisid lahkhelid Eesti tootjaga ning Rein Kilk lõpetas liulaudadega kauplemise.[4]

Seejärel lõi Rein Kilk kaasa ka meediaäris. Talle kuulus osalus Tartu Päikeseraadios, Pärnu Raadios ja Tallinna raadiojaamas Mega FM. Viimase müüs ta aga 1999. aasta lõpus Skandinaavia meediaettevõttele Modern Times Group, millele kuulub ka näiteks telekanal TV3.

2004.–2007. aastal oli Rein Kilgile kuuluv ettevõte Nurmus Grupp Eesti suurim lambakasvataja.[10]

1. oktoobril 2006 omandas Rein Kilgile kuuluv tapamaja OÜ Ahto Sirel Tartumaal Konguta vallas asuva aktsiaseltsi Lihameister lihatööstuse[11], palgates seda juhtima Elmut Paaveli, endise Valga Lihatööstuse juhataja ja aktsionäri. Sama aasta 6. oktoobril ühendasid ärimehed Rein Kilk ja Neeme Raig kõik oma ettevõtted AS Pere alla, luues sellega Lõuna-Eesti suurima toidukontserni.[12]

17. aprillil 2007 kuulutas Pärnu maakohus välja Rein Kilgile kuuluva Zelluloosi vabaajakeskuse ehitanud AS L.Rei pankroti. Pankrotiavalduse esitas Rein Kilgi teine ettevõte OÜ Likante 0,4 miljoni krooni suuruse laenulepingu põhjal. L.Rei võlg ulatus mitme miljoni kroonini, sealhulgas võlgneti AS Eesti Ehitus tütarettevõttele OÜ Mapri Projekt koos viivistega 2,6 miljonit krooni. Sama aasta 29. mail kuulutas Pärnu maakohus pankroti teiselegi Rein Kilgi ettevõttele, L.Rei ühele omanikfirmale OÜ Premia Invest.[13]

2009. aastal müüs Rein Kilgi valdusfirma Transcom Grupp turvafirmale Pristis ettevõtte Skorpion Julgestusteenistus. Väidetavalt oli tehingu hind 30 miljonit krooni. Sellest jäi aga 13 miljonit maksmata ning algas firmadevaheline vaidlus, mis lõppes 2011. aastal kaubandus-tööstuskoja juures tegutseva arbitraažikohtu otsusega Kilgi ettevõtte kasuks.[14]

Aastal 2012 viisid pikaajalised majandusraskused pankrotini ettevõtted AS Werol Tehased[15] ja Lihameister[16]. Tõsistesse raskustesse sattus ka AS Pere kontsern,[17] mis pankrotistus 2012. aasta oktoobris.[18]

2015. aastal ilmus Tarmo Teeväli ja Jaano Martin Otsa raamat "Kaval Kilk ja kaksteist lolli: pankrottimine kui uue aja hobusevargus", milles on mälestusi Rein Kilgist. Teda esindava advokaadibüroo nõudmisel korjati teos novembris raamatulettidelt seoses ähvardusega esitada kirjastaja Raamatuvägi OÜ vastu nõue.[19][20][21] Et nõuet ei esitatud, toodi raamat mõne nädala pärast taas poodidesse müügile.[22]

2016. aastal esitati Rein Kilgile kriminaalsüüdistus AS-i Pere maksejõuetuse põhjustamises.[23]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on viis aastat noorem vend Andres.

Rein Kilgil on kahest suhtest viis tütart ja kaks poega. 25. augustil 2007 abiellus Kaspar Kokk Rein Kilgi tütre Annaliisiga.[26]

Rein Kilk mängib saksofoni ja tegeleb kunstiga. Oma 50. sünnipäeval avas ta isikunäituse, kus eksponeeris oma serigraafiatehnikas teoseid, kompositsioone ja skulptuure.

Ta kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[27]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Äripäeva rikaste TOP 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. juuli 2009. Vaadatud 17. juunil 2009.
  2. ↑ "Äripäeva rikaste TOP". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuni 2016. Vaadatud 2. juunil 2016.
  3. ↑ 3,0 3,1 Sõudeliidu juhatus
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Eda-Liis Kann: "Aasta ärimees Rein Kilk"[alaline kõdulink] Äripäev, 26. jaanuar 2005
  5. ↑ Aivar Hundimägi: "Rikaste TOP: Rein Kilk – tegi Pindi nime tuntuks"[alaline kõdulink] Äripäev, 11. jaanuar 2010
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 Biograafia ESBL-is
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Peeter Raidla. "Rein Kilk – miljonisadu saksofonihelide saatel", Äripäeva Kirjastus 2005
  8. ↑ Kergejoustik.ee > Eesti rekordite areng > Meeste 10 000 meetri jooks
  9. ↑ "Rein Kilk tahtis saada olümpiavõitjaks"[alaline kõdulink] Maaleht, 14. detsember 2006
  10. ↑ "Eesti suurima lambakarja loomad müüakse välismaale" Roheline Värav, 17. juuni 2009
  11. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 290
  12. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 291
  13. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 319
  14. ↑ "Rein Kilgi firma võitis arbitraaživaidluse Pristisega" e24.ee, 17. august 2011
  15. ↑ "Kohus kuulutas välja Weroli pankroti" ERR, 5. aprill 2012
  16. ↑ "Kohus kuulutas välja Rein Kilgi Lihameistri pankroti" ERR, 11. aprill 2012
  17. ↑ "Maksuamet ja AS Pere võivad pankrotiasjas sõlmida kompromissi" Delfi Majandus, 30. aprill 2012
  18. ↑ "Üks Kilgi äri jälle pankrotis" Maaleht, 1. november 2012
  19. ↑ "1. OSA: Poelettidelt ärakorjatud teos paljastab Rein Kilgi salatrikid: loll saab "Eestimaa kreeklasega" äri tehes alati peksa!" Delfi, 24. november 2015
  20. ↑ Anne Soosalu "Kavala Kilgi raamat ajas päris-Kilgi marru! Pahane ärimees käskis raamatud lettidelt ära korjata ja ähvardab kirjastajat kohtuga" Delfi, 24. november 2015
  21. ↑ "Rein Kilgi advokaadid lasid raamatu "Kaval Kilk ja kaksteist lolli" lettidelt eemaldada" ERR, 25. november 2015
  22. ↑ "Keelatud raamat tagasi poelettidel: "Kaval kilk ja kaksteist lolli" on alates tänasest taas müügil!" Delfi, 2. detsember 2015
  23. ↑ "Ettevõtja Rein Kilk sai kriminaalsüüdistuse" ERR, 2. juuni 2016
  24. ↑ Eesti Vabariigi teenetemärkide kavalerid: Rein Kilk[alaline kõdulink]
  25. ↑ Mari-Liis Hüvato: "Rein Kilk jätkab pilvedes kõndi"[alaline kõdulink] Tartu Postimees, 28. detsember 2007
  26. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 454
  27. ↑ "Akadeemilised kaitseliitlased tähistavad aastapäeva". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. aprill 2005. Vaadatud 10. aprillil 2005.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Peeter Raidla. "Rein Kilk – miljonisadu saksofonihelide saatel" Tallinn: Äripäeva Kirjastus, 2005, ISBN 9985957636
  • Tarmo Teeväli, Jaano Martin Ots. "Kaval Kilk ja kaksteist lolli: pankrottimine kui uue aja hobusevargus" Tallinn: Raamatuvägi, 2015, ISBN 9789949386994

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rein_Kilk&oldid=6636391"