Reußi noorem liin

See artikkel vajab toimetamist. (November 2016) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2016) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Fürstentum Reuß-Gera Reuß-Gera vürstkond 1806–1918
Lipp Vapp
Reußi noorem liin Saksa keisririigis.
Valitsusvorm	vürstkond
Pealinn	Gera

Reuß-Gera vürstkond (saksa: Fürstentum Reuß-Gera), pärast 1848. aastat ka Reußi noorema liini vürstkond (saksa: Fürstentum Reuß jüngerer Linie), oli suveräänne riik Saksamaal, mida valitsesid Reußi dünastia liikmed. Reuß-Gera, Reuß-Schleizi, Reuß-Lobensteini, Reuß-Köstritzi ja Reuß-Ebersdorfi krahvid said vürstideks aastal 1806 ning nad ja nende valitsevad järglased kandsid tiitlit Reuß-Gera vürst. Neile võidi viidata ka harunimesid kasutades (näiteks: Reuß-Köstrizi vürst).

Noorema liini nelja eraldi haru territooriumid sulasid kokku 1824. ja 1848. aasta vahel.

1905. aastal oli Reußi noorema liini vürstkonna pindala 827km² ja rahvaarv 145 000, selle pealinn oli Gera.

Linnad olid Gera, Köstritz, Ebersdorf, Schleiz, Lobenstein, Saalburg, Tanna ja Hirschberg

Pärast Esimest maailmasõda liideti noorema liini territoorium aastal 1919 vanema liini territooriumiga, moodustus Reußi Rahvariik, mis sai 1. mail 1920 omakorda uue Tüüringi osariigi osaks.

Reußi dünastia kasutas perekonna meessoost liikmete nimede ja nummerdamise ebaharilikku süsteemi, läbi sajandite said nad kõik nimeks "Heinrich". Kui enamuses kuninglikes ja aadlidünastiates said numbri vaid perekonna valitsev liige, kasutas Reußi noorem liin nummerdamist kõigil meessoost liikmetel, mis algas ja lõppes laias laastus siis, kui sajandid algasid ja lõppesid. Seoses sellise nimesüsteemiga oli teatud Reußi noorema liini peadel suurem number nime järel, kui mistahes Euroopa aadlikul. Tähele tuleb panna ka, et meessoost lapsed ühes tuumikperekonnas ei kandnud järjestikuseid numbreid, kuna kõik suurema pere liikmed kasutasid ühist numbrisüsteemi. Näiteks Reuß-Schleizi vürsti Heinrich LXVII pojad kasutasid oma sündimise järjekorras nimesid Heinrich V, Heinrich VIII, Heinrich XI, Heinrich XIV ja Heinrich XVI.

Selle perekonna tähelepanuväärne liige oli Auguste Reuß zu Ebersdorf (1757–1831), kellest sai Ühendkuningriigi kuninganna Victoria emapoolne vanaema.

Nimetus "noorem liin" kaotas tähtsuse aastal 1930; "vanem liin" hääbus, kui selle viimane liige, Heinrich XXIV aastal 1918 troonist loobus ja aastal 1927 vallalisena suri.

• Heinrich I, Reuß-Schleizi isand 1666-1673, Reuß-Schleizi krahv 1673-1692 (1639-1692)
  • Heinrich XI, Reuß-Schleizi krahv 1692-1726 (1669-1726)
    • Heinrich I, Reuß-Schleizi krahv 1726-1744 (1695-1744)
    • Heinrich XII, Reuß-Schleizi krahv 1744-1784 (1716-1784)
      • Heinrich XLII, Reuß-Schleizi krahv aastast 1784, 1. vürst 1806-1818 (1752-1818)
        • Heinrich LXII, 2. vürst 1818-1854 (1785-1854)
        • Heinrich LXVII, 3. vürst 1854-1867 (1789-1867)
          • Heinrich XIV, 4. vürst 1867-1913 (1832-1913)
            • Heinrich XXVII, 5. vürst 1913-1918 (1858-1928)
  • Heinrich XXIV, Reuß-Schleiz-Köstritzi krahv 1692-1748 (1681-1748), kõik elavad järglased põlvnevad temast

Monarhia kaotati aastal 1918.

• Auguste Reuß zu Köstritz (1822–1862)
• Heinrich XXIV Reuß zu Köstritz (1855–1910), helilooja
• Eleonore Reuß zu Köstritz (1860–1917), Bulgaaria tsaaritar
• Heinrich XXXII Reuß zu Köstritz, Hollandi Wilhelmina pärija aastani 1909.
• Magdalena Reuß zu Köstritz, Hubertus von Preußeni naine