Sakjapa koolkond
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2006) |
Sakja (Sa-skya) on Tiibeti budismi koolkond. Sakja koolkonna eestseisjaks ehk pealaamaks on Sakja Trizin (Sakja trooni valitseja), kes alati sünnib Khön suguvõsa meessoost järeltulijate hulgast. Praegune Ngawang Kunga Tegchen Palbar Samphel Wanggi Gyalpo, kes sündis 1945.a Tsedong-is on (41) XXXXI Sakja Trizin.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti](‘Phags-pa) (1235–1280) kutsumine Mongooliasse Hubilai-khaani õukonda 1251 a. Keiserliku õpetaja tiitli ning täieliku võimu andmine Tiibeti üle 1260 a. Tiibeti uus administratiivkord Sakja (Sa-skya)koolkonna valitsuse all. Patrooni-õpetaja suhte kujunemine Hiina ja Tiibeti vahel.
- Sachen Kunga Nyingpo (tiib. Sa-chen Kun-dga’ Snying-po) (1092–1158)
- Sonam Tsemo (1142–1182)
- Drakpa Gyaltsen (1147–1216)
- Sakya Pandita (1182–1251)
- Chogyal Pakpa ('Gro mgon Chos rgyal 'Phags pa) kirjutatakse ka (Dongon Choegyal) (1235–1280)
Sakja koolkonna võimu kahanemine Hubilai-khaani surma järel 1295 a. Vastuolud (‘bri-gung ja karma bka’-brgyud) koolkondade vahel.
Sakja koolkonna traditsioon algab 11. sajandil. Khon Konchok Gyalpo (992–1072) rajas Sakja kloostri 1073. aastal, õppis lhotsava Drokmi käe all.
Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud.
I Praj~naapaaramitaa (ületav mõistmine, budistliku tee alused)
- Maitreya "Abhisamayaala.mkaara"
- Maitreya "Mahaayaanasuutrala.mkaara"
- Maitreya "Dharmadharmataavibha.nga"
- Maitreya "Madhyaantavibha.nga"
- Maitreya "Uttaratantrashaastra"
- Shaantideva "Bodhisattvacaryaavataara"
II Vinaya (käitumisjuhised, eetika)
"Pratimok.sasuutra"
- Gu.naprabha "Vinayasuutra"
III Maadhyamaka (kesktee filosoofia, dialektika)
- Naagaarjuna "Mulamadhyamakakarikaa"
- Candrakiirti "Madhyamakavatara"
- Aaryadeva "Catu.hshataka"
IV Abhidharma (metafüüsika, teoreetiline psühholoogia)
- Vasubandhu "Abhidharmakosha"
- Asa.nga "Abhidharmasamuccaya"
V Praamaa.nika (loogika, epistemoloogia, keeleteooria)
- Dignaaga "Pramanasamuccaya"
- Dharmakiirti "Pramaa.navarttika"
- Dharmakiirti "Pramaa.navishcaya"
- Sa-skya Pandita "Tsad ma rigs gter"
VI Kolm tõotust
- Sa-skya Pandita "Sdom gsum rab dbye"