Sargasso meri

Sargasso meri on Atlandi ookeani osa. Teda ei piira rannad ega saared, vaid hoovused: läänest ja põhjast Golfi hoovus, lõunast Antilli hoovus ja idast Kanaari hoovus. Meri on valdavalt sügav, ainsad saared on Bermuda saared.

Meri on umbkaudu 4,16 miljoni km² suurune. Samas on Sargasso mere piiritlemine raske, kuna meri on pidevas liikuvuses. Mere piirideks võiks lugeda 20–38 põhjalaiuskraadi ja 76–43 läänelaiuskraadi.

Sargasso meri on saanud nime makrovetikate Sargassum natans ja Sargassum fluitans järgi, mis tekitavad mere pinnale suuri n-ö ujuvaid vaipu. Vetikakogumid on toiduks ja varjupaigaks paljudele liikidele, sealhulgas endeemsetele ja ohustatud liikidele. Sellise elurikkuse pärast on Sargasso merd ka nimetatud "kuldseks ujuvaks vihmametsaks Atlandi ookeanis".^[1]

Sargasso meres asub ka maailmale tuntud salapärane Bermuda kolmnurk.^[2]

Sargasso merele on iseloomulik tema läbipaistvus ja sügavsinine värvus.^[3]^{[lisa lehekülg]}

Ajalugu

Esimesed teadaolevad mainingud Sargasso mere kohta ulatuvad 1492. aastasse, kui Christoph Columbus kirjeldas merepinnal olevaid vetikaid, mida ta arvas olevat madala vee tunnusmärgiks, ning samuti tuule puudumist. Columbuse madrused kartsid, et tuule puudumise tõttu pole neil võimalik Hispaaniasse tagasi pöörduda ning veepinnal olevate vetikate all varitsevad madalikud, kuhu laev võib karile joosta. Samu tundemärke kirjeldasid ka mitmed teised meremehed. Nii saigi meri paljudele tuntuks vetikate ja tuulevaikuse tõttu.^[2]

Elustik

Sargasso merel on tähtis roll euroopa angerja (Anguilla anguilla), ameerika angerja (Anguilla rostrata) ja ameerika meriangerja (Conger oceanicus) kudealadena.^[4] Sargasso meri on koduks ka kõigile viiele Atlandi kilpkonnaliigile.^[5]

Vähemalt 27 linnuliiki on seotud Sargasso meres leiduva Sargassum'iga. Üheks selliseks liigiks on bermuda tormilind, kes arvati olevat välja surnud ainult 10 aastat peale Bermuda koloniseerimist. Kolmsada aastat hiljem leiti siiski mõned pesitsevad linnud ja liik päästeti väljasuremisest.^[5]

Sargasso meri on üks enim hapnikku produtseerivaid kooslusi planeedil. Suurt rolli mängib selles ainult paarkümmend aastat tagasi avastatud tsüanobakter Prochlorococcus, mis toodab 20% hapnikust atmosfääris.^[5]

Sargasso merre lähevad mõneks oma eluetapiks väga paljud liigid. Suurematest liikidest näiteks kašelott, vaalhai ja nahkkilpkonn. Harilik tuun kasutab Sargasso merd pigem läbirändeks.^[5]

Ohustatus

Kuigi Sargasso meri on suurtest linnadest kaugel, jõuab sinna hoovustega suurtes kogustes inimeste tekitatud reostust.^[5]

Ohustavad ka laevad ja laevanduse kahjulikud mõjud, näiteks veealune müra, keemilised heitmed, ballastvee vahetus ja vetikakogumite kahjustamine. Probleemiks on lisaks veel kalade ülepüük, kalade ja teiste loomade elupaikade kahjustamine ja kaaspüük kalastamisel. Tulevikuprobleemideks võivad olla Sargassum´i liigne kasutamine ja kliima soojenemisest tingitud muutused.^[2]

Bermuda kolmnurk

Sargasso meres asub üks maailmas seni müstilisemaid kohti, mida tuntakse Bermuda kolmnurga nime all. Täpsemalt on Bermuda kolmnurk Bermuda saarte, Florida lõunatipu ja Puerto Rico vaheline Atlandi ookeani osa. Bermuda kolmnurka teatakse maailmas kui müstilist kohta, kus selgitamata põhjustel upuvad laevad ja kukuvad alla lennukid.^[6]^[7]

Teoreetikud on toonud põhjuseks kliima mõjud, nt hoovused, ebastabiilne ilmastik, korallrifid ja palju muudki. Teooriaid on teisigi ja uurimine selles osas kestab tänapäevani. Statistikud samas väidavad, et tegelikult ei ületa seal piirkonnas toimuvad õnnetused keskmist õnnetuste arvu, kui võrrelda neid teiste USA rannikumere aladega.^[6]

Ajaloo kaks kõige kuulsamat õnnetust Bermuda piirkonnas on "Lend 19", mille tagajärjel jäi 1945. aastal kadunuks viis sõjaväe õppelennukit, ja 1918. aastal toimunud õnnetus, kui jäi teadmata kadunuks laev USS Cyclops, pardal üle 300 mehe.^[6]

Viited

↑ Acton, Leslie; Campbell, Lisa M.; Cleary, Jesse; Gray, Noella J.; Halpin, Patrick N. (1. jaanuar 2019). "What is the Sargasso Sea? The problem of fixing space in a fluid ocean". Political Geography (inglise). 68: 86–100. DOI:10.1016/j.polgeo.2018.11.004. ISSN 0962-6298.
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Bulger, Faith. "About the Sargasso Sea". Sargasso Sea Commission (Briti inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
↑ Heller, Ruth (2000). A sea within a sea : secrets of the Sargasso. Internet Archive. New York : Grosset & Dunlap. ISBN 978-0-448-42417-0.
↑ "In the Sargasso Sea, life depends on floating sargassum seaweed". Magazine (inglise). 15. mai 2019. Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 Sterrer, Wolfgang. "Sargasso sea should be protected" (PDF). Brimstone Media. Vaadatud 26. jaanuaril 2023.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 Editors, History com. "Bermuda Triangle". HISTORY (inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: parameetris |perekonnanimi= on üldnimi (juhend)
↑ "Bermuda kolmnurk - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 14. veebruaril 2023.

[1] Acton, Leslie; Campbell, Lisa M.; Cleary, Jesse; Gray, Noella J.; Halpin, Patrick N. (1. jaanuar 2019). "What is the Sargasso Sea? The problem of fixing space in a fluid ocean". Political Geography (inglise). 68: 86–100. DOI:10.1016/j.polgeo.2018.11.004. ISSN 0962-6298.

[:0-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Bulger, Faith. "About the Sargasso Sea". Sargasso Sea Commission (Briti inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023.

[3] Heller, Ruth (2000). A sea within a sea : secrets of the Sargasso. Internet Archive. New York : Grosset & Dunlap. ISBN 978-0-448-42417-0.

[4] "In the Sargasso Sea, life depends on floating sargassum seaweed". Magazine (inglise). 15. mai 2019. Vaadatud 26. jaanuaril 2023.

[:1-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 ^5,3 ^5,4 Sterrer, Wolfgang. "Sargasso sea should be protected" (PDF). Brimstone Media. Vaadatud 26. jaanuaril 2023.

[:2-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 Editors, History com. "Bermuda Triangle". HISTORY (inglise). Vaadatud 26. jaanuaril 2023. {{netiviide}}: parameetris |perekonnanimi= on üldnimi (juhend)

[7] "Bermuda kolmnurk - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 14. veebruaril 2023.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]