Sarnassõna
Sarnassõnad ehk paronüümid on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna.[1]
Paronüümid on näiteks metroloogia ja meteoroloogia, ortoeepia ja ortopeedia, käsitlema, käsitama ja käsitsema.
Paronüümid (sarnassõnad) sarnanevad kõlalt ja on tihti samast tüvest tuletatud (nt maandama, maanduma, maabuma), kuid on eritähenduslikud. Hääldusliku sarnasuse tõttu võidakse aeg-ajalt neid vorme omavahel segamini ajada. Korrektne keelekasutus ametlikes tekstides on aga oluline, sest taolise teksti sisu peab alati olema üheselt mõistetav.
Veel näiteid: arveldus, arvukus, arvustus, arvutus; edastama, edestama, edendama; esildis, esildus, esindus, esitlus, esitus; juhendama, juhtima, juhatama; käsitama, käsitlema, käsitsema; märge, märgend, märgis, märk, märkus.
Kõige spetsiifilisemad ja seetõttu tülikaimad on lisaks kõlale ka tähenduslikult väga lähedased paronüümid, mille vahel on kõige raskem vahet teha, näiteks sõnad esitlus ja esitus.
EKI Keelenõu järgi on Keelenõuandest küsituimate paronüümide esikolmik järele ja järgi, õieti ja õigesti, enamus ja enamik.[viide?]
JÄRGI tähendab ’põhjal, alusel’: koolis käib õppetöö tunniplaani järgi, toimisin tema õpetuse järgi. JÄRELE kasutatakse tähenduses ’üle, alles, kannule’: seisin järjekorras teiste järele, küsi järele, võileivad jäid järele, igatsen su järele.
ÕIETI tähendab ’õigupoolest, tõtt-öelda, tegelikult’: me pole õieti tuttavadki, ma pole täna õieti midagi söönud, läksin sinna õieti ainult tema pärast. ÕIGESTI tähendab ’nii nagu on õige, õigel moel’, vastand on valesti: õpilane vastas õigesti, kell käib õigesti.
ENAMUS tähendab ’arvuline ülekaal’, vastand on vähemus: naised on õpetajate hulgas enamuses, parlamendi enamus pooldab seda presidendikandidaati. ENAMIK tähendab ’suurem osa’: enamik talusid osteti välja, rong peatub enamikus jaamades, enamikul töötajaist on pühapäev puhkepäev.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõnamäng ehk paronomaasia
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Erelt, Mati, Tiiu Erelt ja Kristiina Ross. Eesti keele käsiraamat. Kolmas, täiendatud trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2007, lk. 650. (ISBN 978-9985-79-210-0)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Erelt, T. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006. Tallinn 2007.
- Erelt, T. Terminiõpetus. 2007.
- Plado, H; Mandra, K. Väike paronüümisõnastik. 2008.
- Vettik, A. Mõnda paronüümidest. 2013.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Paronüümid ehk sarnassõnad. (2019). TaskuTark