Sebeži maakond
| Sebeži maakond | |
|---|---|
| | |
| valgevene keeles Себежскі павет | |
| vene keeles Себежский уезд | |
| | |
 | |
| Pindala: 3624 km² | |
| Elanikke: 92 055 (1897) | |
| Rahvastikutihedus: 25,4 in/km² | |
| maakonnalinn: Sebež | |
 |
Sebeži maakond (valgevene keeles Себежскі павет; vene keeles Себежский уезд) oli Venemaa Keisririigi Vitebski kubermangu ja Vene NFSV Pihkva kubermangu haldusüksus.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sealsed maad läksid Venemaa koosseisu esimese Poola jagamise järel, seal hakkasid need kuuluma Pihkva kubermangu. Aastal 1776 läks maakond Polotski kubermangu, seejärel Polotski asehaldurkonna koosseisus. Aastail 1796-1802 kuulus see Valgevene kubermangu koosseisu, seejärel aga Vitebski kubermangu koosseisu. 24. märtsil 1924 läks see Vene NFSV Pihkva kubermangu koosseisu. Maakond likvideeriti koos Pihkva kubermanguga 1. augustil 1927.
Aastal 1897 elas maakonnas 92 055 inimest.[1] Elanikest 47,1 % moodustasid valgevenelased, ka venelasi oli 47,1 %. Juute oli 3,8 %, poolakaid aga 1,5 %. Aastal 1926 oli maakonnas elanikke 127 800.[2]
Aastal 1913 oli maakonna territooriumil üks linn (Sebež) ja 13 valda. Aastal 1926 oli valdasid kuus.
Aastal 1886 oli maakonnas kolmkümmend kuus õigeusu kirikut, kaks vanausuliste palvemaja ja üks katoliku kirik, lisaks veel üks õigeusu klooster.
Maakonna šlahta marssalid (piirkondliku esinduskogu eesistujad) olid (tähestikulises järjekorras): Dominik Chrapowieki (1790), Hertman, Talat Józef Kiełpsz (1783), Euzebiusz Korsak (1805), Piotr Korsak, Józef Łosowski, Józef Makowiecki, Antoni Meduniecki (1800-1810), Jan Meduniecki, Józef Meduniecki, Kazimierz Meduniecki (1798-1800), Konstanty Meduniecki, Franciszek Mohl, Franciszek Mokicz, Józef Ogiński (1807), Antoni Szantyr, Donat Zebrowski ja Szymon Wlanowski (1809-1820).
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa keisririigi koosseisus jagunes maakond valdadeks (vene keeles Волость). Maakonna keskuseks oli maakonnalinn Sebež, lisaks oli maakonnas aastal 1913 veel 13 valda.
Vallad maakonna koosseisus olid aastal 1913:[3]
- Anninski vald, keskus Podgurje (vene Анненская, valgevene Анінская )
- Glembotšino vald, keskus Komarõ (vene Глембочинская, valgevene Глембачынская )
- Dolostsõ vald, keskus Dolostsõ mõis (vene Долосчанская, valgevene Далашчанская )
- Ezerištše vald (vene Езерийская, valgevene Езярыйская)
- Kamenetsi vald, keskus Zaloselje mõis (vene Каменецкая, valgevene Камянецкая)
- Mogilno vald (vene Могилянская, valgevene Магілянская )
- Neporotovskaja vald, keskus Kitskovo (vene Непоротовская, valgevene Непаротаўская)
- Prihabõ vald, keskus Prihabõ mõis (vene Прихабская, valgevene Прыхабская)
- Rõkovo vald, keskus Rõkovo mõis (vene Рыковская, valgevene Рыкаўская)
- Sinozerje vald (vene Синозерская, valgevene Сіназерская)
- Soino vald, keskus Pustoška asula (vene Соинская, valgevene Соінская)
- Sutoki vald (vene Сутоцкая, valgevene Сутоцкая)
- Tomsino vald (vene Томсинская, valgevene Томсінская )
- Tšaiki-Žanvili vald, keskus Tšaiki (vene Чайкинско-Жанвильная, valgevene Чайкінска-Жанвільная)
- Tšerneja vald, keskus Lozovka (Lozevka) (vene Чернейская, valgevene Чарнейская)
- Šumihha vald, keskus Alol (vene Шумихинская, valgevene Шуміхінская)
- Justianovo vald, keskus Dedino (vene Юстиновская, valgevene Юсцінаўская)
Vallad maakonna koosseisus olid aastal 1926:
- Volodarskaja vald, keskus Idritsa raudteejaam (vene Володарская)
- Ništše vald, keskus Ništše raudteejaam (vene Нищенская)
- Lunatšarskaja vald, keskus Sastritsõ mõis (vene Луначарская)
- Pervomaiskaja vald, keskus Tomsino (vene Первомайская)
- Proletarskaja vald, keskus Glembovitši (vene Пролетарская)
- Pustoška vald (vene Пустошкинская)