Simuna kirik

Simuna Siimona ja Juuda kirik
Riik	Eesti
Asukoht	Simuna, Lääne-Virumaa
Ehituse algus	13. sajand
Koordinaadid	59° 2′ 41″ N, 26° 24′ 4″ E

Simuna Siimona ja Juuda kirik ehk Püha Siimoni kirik on kirik Lääne-Virumaal Simuna alevikus.

Ajalooliselt oli see Virumaal asunud Simuna kihelkonna keskus. Kirikut kasutab Simuna kogudus.

Simuna kirikul oli pühale Laurentiusele pühitsetud abikirik, kabel Paasveres.

Arhitektuur

Algselt kolmelöövilisest ning kolme traveega kodakirikust on osaliselt ümberehitatuna säilinud pikihoone läänesein torniosaga ja külgseinad, mille paksus on kohati kuni 180 cm. Paksus lääneseinas on võlvidele viiv müüritrepp, see algab lõunalöövist ja suundub läbi torni. Lääneseinaga seotud neljatahuline torn eendub sarnaselt Väike-Maarja kirikuga veidi nii sise- kui ka välisküljel. Ülejäänud osa kirikust on hilisem ümberehitis: vana koori asemele püstitati kolme hulknurkse apsiidiga juurdeehitis, mille idaapsiidis on altariruum ja külgmised moodustavad midagi ristlöövi taolist.

Korduvalt uuendatud tornikiivri barokne kuju pärineb arvatavasti 1760. aastatest.

Sisustus

Sisekujundus on tallinnapärasest hilisgootikast mõjutatud vormikas uusgooti stiilis (kaarfriisid, fiaaliga tugipiilarid, suured ehisraamistikuga teravkaaraknad).

Simuna kiriku polükroomse altari tegi 1684. aastal puunikerdaja Christian Ackermann, altarimaali tegi Carl Sigismund Walther. Polükroomne barokk-kantsel pärineb 1724. aastast. Kirikus on kaks vaskset laelühtrit 17. ja 18. sajandist.

Orelimeister Gustav Normann ehitas kirikusse oreli. See on üks vanemaid eesti rahvusest orelimeistri töid.

2007. aastal paigutati pärast konserveerimist kiriku interjööri kunagi kirikus kantslijalaks olnud polükroomne puuskulptuur, mis oletatavasti kujutab apostel Siimonat^[1].

Ajalugu

Simuna kirik kuulub koos Tallinna toomkirikuga Eesti vanimate hulka (13. sajand). Katkuküla piirkond (Pudiviru) oli 1219. aastal Taani valduste lõunapiir. Läti Henriku kroonika järgi käis 1226. aastal Riia sakslaste ja Tallinna taanlaste ristimistüli kohapeal lahendamas Rooma paavsti legaat. 14. sajandil annetes Taani kuningas Valdemar IV Simuna kiriku Tallinna toomkirikule.^[2]

Sõdades on kirik mitmel korral hävinud. Liivi sõjast (1558–1583) kuni aastani 1622 olevat "kirik täiesti tühja ja mahajäetuna seisnud".^[1] Säilinud on osa kaitseotstarvet täitnud tornist. Torni kõrgus on 53,5 meetrit. Kirik hävines Põhjasõjas ja ehitati uuesti üles aastatel 1728–1729. Kirikule ehitati torn, mis hävines 1831. aastal pikselöögist. 1833. aastal ehitati torn uuesti üles. Aastatel 1855–1856 uuendati kirik seest ja ehitati suuremaks.

Viimati hävis Simuna kiriku torn 26. juulil 1951 tulekahju tagajärjel.^[3] Tulekahju põhjusena on peetud kõrvalasuva meierei korstnast lennanud sädet.^[4] Tulekahju kustutamisel olevat kirikust leitud sinna metsavendade poolt peidetud relvi.^[5]

Kiriku torn taastati 1980. aastatel. Külastajatel on võimalik minna tornis asuvale vaateplatvormile.^[6]

Vaata ka

Simuna pastoraat

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Ühest puuskulptuurist Simuna kirikus. Eesti Kirik, 22. juuni 2007
↑ Simuna kirik ja kirikuaed, Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu, Väike-Maarja vald. Vaadatud 6. jaanuar 2013
↑ Edmund Laansalule mõeldes
↑ "Simuna kiriku põlemine"
↑ "Metsavendade relvad kirikutornis". // "Kirikuis peab palvetama nõukogude korra eest Kuidas elatakse okupeeritud Eestis". Vaba Eesti Sõna nr 30, 25. juuli 1957. Lk 3
↑ Puhkaeestis: Simuna kirik, veebiviide, vaadatud 6. jaanuar 2013

Välislingid

[uhest-puus-1] 1,0 ^1,1 Ühest puuskulptuurist Simuna kirikus. Eesti Kirik, 22. juuni 2007

[2] Simuna kirik ja kirikuaed, Ringreis Väike-Maarjast Simuna kaudu, Väike-Maarja vald. Vaadatud 6. jaanuar 2013

[3] Edmund Laansalule mõeldes

[4] "Simuna kiriku põlemine"

[5] "Metsavendade relvad kirikutornis". // "Kirikuis peab palvetama nõukogude korra eest Kuidas elatakse okupeeritud Eestis". Vaba Eesti Sõna nr 30, 25. juuli 1957. Lk 3

[6] Puhkaeestis: Simuna kirik, veebiviide, vaadatud 6. jaanuar 2013

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]