Sirje Keevallik

Sirje Keevallik (sünninimi Sirje Keres; sündinud 12. mail 1943) on eesti atmosfäärifüüsik ja tõlkija.

Ta lõpetas 1961. aastal Tartu 2. Keskkooli^[1] ja 1966. aastal Tartu Riikliku Ülikooli cum laude füüsikuna.

• 1970–1971 Tallinna Pedagoogilises Instituudi vanemõpetaja
• 1971–1974 Füüsika- ja Astronoomia Instituudi teadur
• 1974–1977 TA Termofüüsika ja Elektrofüüsika Instituudi teadur
• 1977–2002 Tartu Observatooriumi teadur
• 1993 GKSS Uurimiskeskuse külalisteadur Saksamaal
• 1993–2001 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi vanemteadur-referent
• 1994–1999 Eesti Merehariduskeskuse dotsent
• 1999–2003 Estonian Business Schooli teadussekretär
• 2002–2006 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi vanemteadur
• 2003–2007 Eesti Mereakadeemia professor ja teadusprorektor
• 2006-2017 Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi vanemteadur ja professor
• Alates 2017 emeriitprofessor

Füüsika-matemaatikakandidaadi väitekirja "Kiirguslevi ebaühtlastes juhuslikult jaotatud optiliste parameetritega sumedates keskkondades", juhendaja Juhan Ross, kaitses 1970. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis.

Uurimisalad: atmosfääri kiirgusrežiim, sh keskkonnategurite ebaühtluse mõju sellele; Läänemere vesikonna kiirgusbilanss ja paikkonna kliima muutused. Tuletanud koos O. Kärneriga maakera ümbritseva pilvkatte kaheparameetrilise mudeli, millest saab teha järeldusi pilvede hulga ja nende ülemise piiri kõrguse muutumise kohta.

Avaldanud üle 100 teadustrükise, sh ühe monograafia.

• 1983–1992, 1996–2004 Meteoroloogia ja Atmosfääriteaduste Rahvusvahelise Assotsiatsiooni (IAMAS) juures oleva Rahvusvahelise Kiirguskomisjoni (IRC) liige
• 1994–2002 COSPARi komisjoni A asepresident
• 2001–2013 BALTEXi teadusnõukogu liige
• 2009–2013 projekti BalticSeaNow.info juhtkomitee liige
• 2013–... Baltic Earthi teadusnõukogu liige

Keevallik on 2009. aasta aprillist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige.^[2] Ta kandideeris 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Tallinna valimisringkonnas nr 3 ja sai 388 häält, kuid valituks ei osutunud. Ta kandideeris 2015. aasta Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 1 ja sai 166 häält, kuid valituks ei osutunud.^[3][4]

• Kärner, O. and Keevallik, S. Gaussian components of cloud amount frequency distributions. Theor. Appl. Climatol. 1990, 41, 69–79
• Kärner, O. and Keevallik, S. Effective Cloud Cover Variations. A. Deepak Publishing, 1993, 210 pp.
• Keevallik, S. and Kärner, O., Eds. IRS'92: Current Problems in Atmospheric Radiation. Proc. Int. Radiation Symp., Tallinn, Estonia, 3–8 Aug. 1992. A. Deepak Publ., Hampton, Virginia, USA 1993, 567 pp
• Keevallik, S.; Post, P.; Tuulik, J. (1999). European circulation patterns and meteorological situation in Estonia. Theoretical and Applied Climatology, 63(1–2), 117–127
• Keevallik, Sirje; Russak, Viivi (2001). Changes in the Amount of Low Clouds in Estonia (1955–1998). International Journal of Climatology, 21, 389–397
• Keevallik, S.; Soomere, T. (2008). Shifts in early spring wind regime in North-East Europe (1955–2007). Climate of the Past, 4(3), 147–152
• Keevallik, S.; Soomere, T. (2010). Towards quantifying variations in wind parameters across the . Estonian Journal of Earth Sciences, 59, 4, 288-297
• Keevallik, Sirje; Loitjärv, Kai (2010). Solar radiation at the surface around the Baltic Proper, Oceanologia, 52(4), 1-15
• Keevallik, Sirje (2011). Shifts in meteorological regime of late winter and early spring in Estonia during recent decades. Theoretical and Applied Climatology, 105, 209–215
• Služenikina, J.; Keevallik, S. (2013). Winds in the from QuickSCAT and ground measurements. International Journal of Remote Sensing Vol 34, No 16, 5731-5747
• Keevallik, S. ; Soomere, T, (2014). Regime shifts in the surface-level average air flow over the during 1981-2010. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 63, 4, 428-437 
• .Keevallik, S. ; Vint, K. (2015). Temperature extremes and detection of heat and cold waves at three sites in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences 64, 4, 473-479

Keevallik on tõlkinud arvukalt võõrkeelset ilukirjandust eesti keelde, peamiselt prantsuse, aga ka inglise keelest.

• Montesquieu. "Pärsia kirjad". Europeia, 1994
• Rousseau. "Üksildase uitaja mõtisklused". Europeia, 1995
• Voltaire. "Kohtlane". Europeia, 1996
• Jules Renard."Punapea. Looduslood". Europeia, 1999
• Salvador Dali. "Geeniuse päevik". Kunst, 1999
• Joseph Bédier. "Tristani ja Isolde lugu". Eesti Raamat, 2006
• J.M.G. Le Clézio. "Diego ja Frida". Kunst, 2007
• Alfred de Musset. "Tiziani poeg. Iludusmärk". Eesti Raamat, 2008
• Pierre Loti. "Proua Krüsanteem". Eesti Raamat, 2010
• Robert Louis Stevenson. "Mõistulood". Eesti Raamat, 2013
• Pascal Quignard. "Villa Amalia". Eesti Raamat, 2015
• Anne Lemieux. "Lesepitser". Eesti Raamat, 2016
• Hélène Grémillon. "Usaldusalune". Eesti Raamat, 2016
• Antoine de Saint-Exupéry. "Väike prints". Tänapäev, 2017
• Lionel Stoléru. "Kollased iirised". Eesti Raamat, 2017
• Leila Slimani. "Hällilaul". Tänapäev, 2018
• Delphine de Vigan. "Ustavussidemed". Eesti Raamat, 2018
• Romain Rolland. "Pierre ja Luce". Eesti Raamat, 2019
• Antoine Laurain. "Punase märkmikuga naine". Eesti Raamat, 2020
• Antoine Laurain. "Presidendi kaabu". Eesti Raamat, 2020
• Hervé Le Tellier. "Anomaalia". Tänapäev, 2021
• Maryline Martin. "La Goulue. Moulin Rouge'i kuninganna". Tänapäev, 2022
• Annie Ernaux. "Aastad". Tänapäev, 2023

• 2017 Valgetähe IV klassi teenetemärk^[5]

Tema isa oli füüsik, akadeemik Harald Keres, ema lastearst Leida Keres, lell malesuurmeister Paul Keres, õde on füüsik Piret Kuusk.

Tal on abielust Andres Keevallikuga tütred Leelo Keevallik ja Liina Keevallik.

• Sirje Keevallik Eesti Teadusinfosüsteemis

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.