Spoon

See artikkel räägib kattevineerist; USA ansambli kohta vaata artiklit Spoon (ansambel).

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Spoon on õhuke puiduleht (lehtvineer), mida kasutatakse eelkõige ristvineeri valmistamiseks ja vähemväärtuslike puitmaterjalide pealistamiseks (spoonimiseks).

Spooni kasutamine võimaldab kokku hoida väärtuslikku puitu, sest pealistamiseks kasutatakse ainult imeõhukest lehte. 1 m³ palgist saab tavaliselt 600–1000 m² spooni.

Spooni tooraineks on vineeripakk, mille küljest lõigatakse kas ringkoorimise või hööveldamise teel õhukesi puidulehti. Töötluseks valitakse võimalikult veatud ja oksteta pakud. Elastsuse suurendamiseks kuumutatakse pakke vees või veeaurus (sõltuvalt vineeripaku läbimõõdust enamasti 8 tundi, tihedama tekstuuriga puidu puhul kauem).

Tänapäeval toodetakse spooni peamiselt kahe meetodiga – koorimine ja hööveldamine. Mõlemal juhul kasutatakse lõikamiseks pikka (vähemalt pakuga ühepikkust) nuga. Erandjuhtumitel võidakse spooni ka saagida.

Spoonilehe paksus jääb tavaliselt alla 3 mm, kuid vajadusel toodetakse ka kuni 5 mm paksust spooni. Levinumad standardsed spooni paksused on 0,55–0,6 mm; 1,5 ja 2,7 mm. Erijuhtudel võidakse valmistada ka märksa õhemat spooni (näiteks 0,3mm katte spoonina). Spoon peab olema ühtlase paksusega ja võimalikult väheste sisepingetega. Ühtlane paksus on oluline nii sisepingete jagunemise kui ka kuivatuse ja hilisema spoonimise kvaliteedi seisukohalt. Liiga paks spoon on materjali raiskamine. Liiga õhuke ei tarvitse olla piisavalt tugev ning võib töötluse käigus rebeneda. Iga defekt põhjustab suure materjalikao.

Spooni värvuse muutmiseks võidakse teda ka toonida. Mõne heledapuidulise liigi puhul sõltub värvus ka höövlipaku eeltöötluse kestusest.

Spooni tootsid juba vanad egiptlased, kes kasutasid seda mööbli ja sarkofaagide valmistamiseks.

Vineeri valmistamiseks kasutatakse spooni, mis kooritakse ringkoorimismasinas pideva lindina pöörlevalt ümarpakult ehk vineerinotilt mis on jäme, aurutatud ja koorimismasina mõõtmetele vastav puutüve osa. Vineerinott pannakse pöörlema ümber oma telje. Noti külgpinna vastu surutakse lai nuga, mis lõikab vineerinotist pideva 0,5–1,5 mm paksuse lindikujulise laastu. Nii saadakse kooritud spoon ehk treispoon mida kasutatakse peamiselt ristvineeri valmistamiseks. Puiduliigi valikul ei ole määravaks tema dekoratiivsus, vaid pigem ühtlane [struktuur], hea töödeldavus ja mehaanilised omadused. Lõikesuunast tingituna ei ole ka puidu tekstuur eriti dekoratiivne.

Treispooni valmistatakse Eestis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest.

 Pikemalt artiklis Höövelspoon

Höövelspooni kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Seetõttu pööratakse nii puiduliigi kui ka paku lõikesuuna valikul suurt tähelepanu puidu tekstuurile.

Kõige ilmekama tekstuuriga on tangentsiaalselt lõigatud spoon. Väga väärtuslikuks hinnatakse muuhulgas juurespooni, pahaspooni, ebakorrapärase süüga puidust (näiteks karjala kasest) tehtud sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni.

Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud väärispuidust – kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest.

Pikkuses sorteeritakse spoonilehed 2,1–3,0 meetri pikkusteks ukse- ja paneelilehtedeks ning vabas pikkuses mööblispooniks. Höövelspooni laius ulatub 10–40 sentimeetrini ja pikkus 0,5–4 meetrini. Tekstuuri järgi võib eristada triibulist radiaal- ja kõvera või ovaalse tekstuuriga tangentsiaalspooni.

Hööveldatud spoonilehed liidetakse omavahel liimi, liiminiidi (siksak) või paberlindi abil spoonisärkideks. Erinevate mustrite saamiseks kasutatakse erinevaid koostamisviise, mis annavad ühtlase tekstuuri või näiteks peegelpildi.

aafrika tiibviljak – aidsi-kastanseemnik – ameerika jalakas – ameerika saar – amuuri tamm – brasiilia imbuiapuu – ebatsuuga – eebenipuu – haab – hall pähklipuu – harilik saar – harilik tamm – harilik tulbipuu – hilistoomingas – jalakajuur – karjala kask – kask – kirde-varjupuu – kokobolo dalbergia – kongo bubingapuu – kreeka pähklipuu – kõrge afrormosia – laialehine dalbegia – lehis – lepp – linnusilmavaher – maasikapuu juur – mahagon – meranti-soorea – must pähklipuu – must vengepuu – mägivaher – mänd – okuumea – punane tamm – pirnipuu – pitsipuu – plaatan – purpurpuu – pähklijuur – pöök – rohepuu – saarelehine astroonium – sapelli-sargapuu – sebrapuu – siiltsesalpiinia – sipo-sargapuu – suur tiikpuu – suurelehine raminipuu – vaher – valge tamm – vääris-obehhepuu – ääriseukalüpt

Enne tänapäevase tehnoloogia kasutuselevõttu spooni saeti. Saagimine on väga ebaökonoomne meetod, sest suur osa puidust läheb saelaastuna raisku. Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid lintsaega saagida.

Spooni liimitavuse ja sisepingete minimeerimise huvides peab selle niiskusesisaldus olema kõikjal ühtlane, ei liiga niiske ega liiga kuiv pole liimimisel hea. Pealmise kihi spoon võib veidi niiskem olla, samuti servad, sest kuumpressimisel hilisema spoonimise käigus pääseb liigne niiskus välja. Õige kuivatuse puhul võib spooni keskmine niiskusesisaldus jääda vahemikku 10–14%. Liiga kuiv spoon muutub hapraks, liiga niiske võib aga hallitama minna.

Spooni kuivatatakse tavaliselt kontaktmeetodil, mille puhul spoonilehed liiguvad pideva protsessi käigus rullide või trumlite vahelt läbi. Tulemuseks saadakse tasapinnaline ja ühtlase niiskusesisaldusega spoon, mis kahaneb kuivamise käigus laiuses märksa vähem kui õhkkuivatuse puhul. Selle meetodi miinuseks on spooni paksuse vähenemine ja pärast kuivatist väljumist tekkida võivad mikropinnalõhed. Lisaks ei ole sellist meetodit mõtet kasutada väga õhukese spooni puhul, sest kuivatus võtab tunduvalt vähem aega kui spooni sisse- ja väljalaadimine. Kasutatakse ka õhkkuivatust, kuid selle puhul võivad spooni servad jääda lainjaks, lehed kahanevad rohkem ning lõplik niiskusesisaldus kipub ebaühtlaseks jääma.

Spoon sorteeritakse enamasti lõikamise järjekorras vastavalt tekstuurile ja kvaliteedile. Vajadusel spooni lõigatakse, parandatakse defektid ja jätkatakse servliimimise, liiminiidi, lindi või hammasühenduse abil.

Höövelspooni kasutatakse enamasti puidupõhiste plaatmaterjalide (puitlaastplaat, MDF-plaat, tisleriplaat, ristvineer) pealistamiseks.

Kooritud spoonist valmistatakse põhiliselt vineeri, kuid seda kasutatakse ka painutatud-liimitud detailide valmistamiseks. Üha rohkem hakkab levima ka spoonist moodustatud paljukihiliste konstruktsioonielementide (spoonliimpuidu) kasutamine.

• Vineer
• Hööveldamine

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Spoon

• DIYinfo.org's Wood Veneer Wiki
• Decorative Wood Veneers Association