Staap

Staap on organisatsiooni juhtimisorgan, mis koordineerib ja planeerib organisatsiooni tegevust, toetades sellega ühtlasi organisatsiooni juhti.

Staap on tavaliselt militaar- või paramilitaarotstarbelise üksuse struktuuriline osa või mõne olulise tsiviiltegevuse (näiteks suurüritus, poliit-valimised, õnnetuse likvideerimine) efektiivsema juhtimise korraldamiseks loodud (ja üldjuhul ajutine) formeering.

Sõjaväes on staap väeosa, üksuse, väekoondise või asutuse ülemale alluv tööorgan sõjategevuse, väljaõppe, logistika ja administratiivtöö planeerimiseks ning juhtimiseks. Staap kuulub üksuse juurde juhtimisorganina alates pataljoni (üksuse) tasemest. Staap koosneb osakondadest, jaoskondadest või sektsioonidest. Staabi tööd juhib staabiülem, kes on üksuse ülema 1. asetäitja ja ühe auastme võrra madalamal ametikohal üksuse ülemast. Staabi suurus ja ülesehitus sõltuvad vastava üksuse suurusest ja ülesannetest.

NATO üksuse või väekoondise staabi tüüpilised standardiseeritud osakonnad numbrite järgi on:

1 – personal;

2 – luure (ja julgeolek);

3 – operatsioonid (operatiiv) - põhitegevus;

4 – logistika (tagala);

5 – planeerimine;

6 – side ja infotehnoloogia;

7 – väljaõpe;

8 – rahandus (raamatupidamine);

9 – tsiviil-militaarkoostöö.

Osakonna number on alati koos vajaliku eestähega, mis sõltub väeliigist ja tasandist. Näiteks:

S - maismaaüksused (nimetatakse ka kui "sektsioon");

G - maaväe juhtimine;

N - merevägi;

A - õhuvägi;

J - ühendoperatsioonid (nimetatakse ka kui "osakond").

Näiteks maismaaüksuse (pataljon) personaliosakonda nimetatakse "S1", mereväe operatsioonide osakonda "N3".

Tsiviilstruktuurides kasutatakse staape peamiselt ajutiste juhtimisorganitena tegevuse koordineerimiseks ja planeerimiseks. Tavaliselt formeeritakse tsiviilstaape sisekaitse, päästetööde või oluliste kampaaniate läbiviimise ajaks.

• Eesti Kaitseväe Peastaap
• NSV Liit, Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Kindralstaap
• Saksa Kolmas Riik, Oberkommando der Wehrmaht OKW, Wehrmachti peastaap