Suhkrud

Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Kõik suhkrud on süsivesikud (monosahhariidid, oligosahhariidid, polüsahhariidid). Euroopa Liidu toiduainete märgistamise direktiivi 90/496/EMÜ järgi on suhkrud "kõik toidus sisalduvad monosahhariidid ja disahhariidid, välja arvatud polüoolid".

Enamasti koosnevad suhkrud vaid süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning vesiniku ja hapniku vahekord on neis samasugune nagu veel (C_nH_2mO_m) – siit ka eestikeelne nimetus süsivesikud. Aminosuhkrute koostises on ka lämmastik, suhkrute fosfaatestritel fosfor ja heteroglükosiididel väävel. Suhkrud on valged tahked ained, sageli magusa maitsega.

Monosahhariidide ehk monooside molekuli koostises on viis (pentoosid, C₅H₁₀O₅) või kuus (heksoosid, C₆H₁₂O₆) süsiniku aatomit. Karbonüülrühma asukoha järgi jagatakse monosahhariidid ketoosideks ja aldoosideks. Ketoosidel on karbonüülhapnik esimese süsiniku aatomi juures, ketoosidel teise. Monosahhariidid on näiteks glükoos, fruktoos, galaktoos.

Oligosahhariidid koosnevad 2–4 monosahhariidi molekulist, mis on omavahel seotud. Kahest hapnikusilla ehk glükosiidsidemega ühendatud monosahhariidist moodustunud glükosiide nimetatakse disahhariidideks (nt maltoos, sahharoos, laktoos, trehaloos). Eksisteerivad ka trisahhariidid ja tetrasahhariidid.

Polüsahhariidideks ehk polüoosideks nimetatakse polükondensatsioonil tekkivaid mitmest monosahhariidist koosnevaid polümeere. Nende hulka kuuluvad tärklis, tselluloos, glükogeen, kitiin, pektiin jt.

Suhkrud on eluslooduses kõige levinumad orgaanilised ühendid – üle 70% eluslooduses esinevast süsinikust on sahhariidide koostises; taimede kuivmassist moodustavad suhkrud üle 80%. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni.

• Lisatud suhkrud

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Suhkrud

Tsitaadid Vikitsitaatides: Suhkur