Kinnine linn
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Kinnine linn on endises Nõukogude Liidus ja praegusel Venemaal asula, kuhu ligipääs on võimalik vaid erilubadega.
Rahvakeeles nimetati Nõukogude ajal kinnisteks linnadeks kõiki linnu, kuhu sõitmine nõudis eriluba või oli muul viisil takistatud. Eriti rangelt olid ja on valvatud nn "suletud haldus-territoriaalsed moodustised" (praegune ametlik nimetus vene keeles ЗАТО – закрытое административно-территориальное образование, ZATO – zakrõtoje administrativno-territorialnoje obrazovanije), kuhu välismaalasi üldse ei lubatud.
Kinnistes linnades toodetakse, säilitatakse või utiliseeritakse massihävitusrelvi ja radioaktiivseid aineid või on seal muud sõjalise tähtsusega objektid. Venemaal on nende asulate (ЗАТО) nimekiri kirjas spetsiaalses seaduses.
Aastal 2002 elas Venemaal kinnistes linnades ja asulates 1,345 miljonit inimest. Kõige rohkem on kinnisi asulaid Murmanski oblastis.
Kinnise linna territooriumi piir ei pruugi kokku langeda teiste haldusüksuste territooriumi piiridega ning ühe linna haldusala võib ulatuda mitme oblasti või vabariigi alale. Näiteks Sarovi linn on ametlikult Nižni Novgorodi oblastis, kuid tegelikult kuulub linna haldusalasse ka Mordva Vabariigi territooriumi.
Venemaal on kinnise linna omavalitsusel piiratud otsustusõigus. Seaduses ettenähtud juhtudel (maa ost ja erastamine, välisinvesteeringud jms) tuleb otsused kooskõlastada Venemaa föderaalvõimuga.
Venemaal on praeguseni alles 44 kinnist linna või asulat. 10 linna on Rosatomi alluvuses. Need on Železnogorsk ja Zelenogorsk Krasnojarski krais, Zaretšnõi Penza oblastis, Lesnoi ja Novouralsk Sverdlovski oblastis, Ozjorsk, Snežinsk ja Trjohgornõi Tšeljabinski oblastis, Sarov Nižni Novgorodi oblastis ning Seversk Tomski oblastis. Ülejäänud kinnised asulad on seotud sõjaväe või kosmonautikaga (näiteks Tähelinn ja Mirnõi). Peale selle näiteks Norilsk ja Dudinka ei kuulu küll kinniste linnade hulka, kuid välismaalased pääsevad sinna üksnes erilubadega. Samuti on piiratud pääs kogu Novaja Zemlja arhipelaagi, kus aastatel 1955–1990 viidi läbi 135 tuumakatsetust ning mis on radioaktiivselt reostatud.
Kinnised linnad Eesti NSV-s
[muuda | muuda lähteteksti]- Paldiski – seoses linnas asunud NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade õppekeskusega;
- Sillamäe – seoses Ida-Virumaal leiduva diktüoneemaargilliidi kaevandamisega (Sillamäel kaevandati diktüoneemaargilliiti uraani tootmise eesmärgil aastatel 1949–1952) ning hiljem Tšehhoslovakkiast, Saksa DV-st ja Ungarist sisseveetud uraanimaagist tuumajaamadele vajalike kütusevarraste tootmisega. Sillamäel toodetud uraan moodustas üle 25% Nõukogude Liidu tolleaegsest uraanitoodangust; uraanimaagi töötlemine Sillamäel lõpetati 1989. aastal.