Sulev (laev 1972)

Sulev M412 oli Saksa DV-st pärit Kondor-klassi kuuluv ja Eesti Mereväe esimene lipulaev. Algne nimi oli Meteor.

Meteor valmis Ida-Saksamaal Peenewerft tehases Vollgastis 9. mail 1972 Kondor klassi miinitraaleri ja patrull-laeva projekti baasil luurelaevaks. Projekti number oli 65.2 ja seerianumber 65.201. Ainus sõsarlaev oli Komet. Pärast Saksamaa taasühendamist arvati laevad 3. oktoobril 1990 Volksmarine teenistusest välja, kuid jäid esialgu siiski Bundesmarine koosseisu, Meteor pardanumbriga K42. 31. detsembril 1991 arvati laevad lõplikult teenistusest välja.

Märtsis 1994. aastal kinkisid sakslased mõlemad luurelaevad Eesti Mereväele, kus sõsarlaev Komet sai nimeks Vambola ja pardanumbri 411. Eesti Mereväe lipp heisati laeval pidulikult 4. mail 1995. Sulevist sai mereväe lipulaev. Ametlikult kutsuti seda "miinilaevaks", kuigi miinitraalimis ega -jahtimisvarustust tal tegelikult polnud. Laevaga oleks parimal juhul saanud meremiine veesata. Töökorras oli aga 25 mm automaatkahur 2M3. Sulev sobis sellisena siiski mereväelastele esmasteks õppe- ja harjutustegevusteks ning osales hiljem ka rahvusvahelistel mereväeõppustel.

17. juulil 1995 kukkus sadamas seisva Sulevi mastist pärast radariantenni hooletut käivitamist alla ajateenija Dmitri Zolotuhhin, kes suri haiglas. Sulevi komandöri Edgar Haavikut süüdistati seejärel laevajuhtimiseeskirjade rikkumises. Kohus mõistis komandöri aga õigeks, kuna selliseid eeskirju polnud Eesti mereväes veel olemas. Kohtu arvates eirati ohutustehnika nõudeid, ent ka neid polnud Eesti mereväes olemas. Lisaks tegi kohus selgeks, et Sulevil polnudki komandöri, sest polnud paberit, millega Haavik oleks komandöriks määratud. Komandör vabastati Mereväe teenistusest^[1].

14. jaanuarist 1997 kuni 6. oktoobrini 1997 oli Sulevi komandöriks vanemleitnant Igor Schwede, kes oli aastatel 2007–2012 mereväe ülem.

1998. aasta sügisel juhtus Sulevil sadamas (väidetavalt kas ebavajalike, hooletute või pahatahtlike tegevuste tõttu) õnnetus, mille tagajärjel tungis laeva 60 t vett. Ametlikult juurdluse tulemusena süüdlast ei selgunud. Laev päästeti ja korrastati^[2].

1990. aastate lõpuks jäeti Sulev seisma. Laev oli ehitatud luurelaevaks, millisena tal polnud Eesti mereväes rakendust. Samuti polnud otstarbekas seda ümber ehitada miinitraaleriks, sest Eesti merevägi oli juba selleks ajaks saanud abi korras Saksamaalt paar miinitraalerit. 2000. aastal kantigi Sulev maha ja lõigati vanarauaks. Sama nimi anti edasi Saksamaalt abina saadud miinijahtijale.

• Sulev (torpeedopaat)
• Sulev M312 – järeltulija miinijahtija.
• Ahti A431 – esimene kingituseks saadud mereväe laev.
• Laine A432

• Foto Sulevist 2000. a – https://epl.delfi.ee/artikkel/50844270
• Sulevi mahakandmisest – https://www.delfi.ee/artikkel/335018