Suur nälg

See artikkel räägib Eesti sündmusest; Iirimaa sündmuse kohta vaata artiklit Iiri näljahäda 1845–1852

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695–1697 toimunud näljahäda. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga, mis Eesti alasid kunagi tabanud on. Vaatamata näljahädale jätkasid Rootsi võimud vilja väljavedu.

1694. aastal tabas Eestit ikaldus. Viljakasvuks oli ilm ebasoodne, järgmisel aastal sadas suvi läbi külma vihma, nii et heina ei saanud teha. Rukis ei õitsenud ega valminud. Suvivilja hävitas sügisel varajane külm. 1696. aasta kevad oli jälle väga külm ja suvel sadas taas vihma. Ikaldus oli veel suurem kui eelmisel aastal. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Paljud inimesed lahkusid kodudest, et toitu otsida. Suure näljaga proovisid inimesed süüa kõike, mis kätte sattus. Söödi isegi õlgi, puukoort, sõnnikut. Paljud inimesed läksid linnadesse, kus oli aga samuti toidupuudus.

1696. aastal oli linnades siiski veel piisavalt toiduvarusid. 1696. aasta kevadel lubab Liivimaa kuberner Erik Soop Liivimaa majandusasehaldur Strömfeldtil Tartu sõja­väe moonalaost laenata talunikele 700 tündrit vilja ja teeb korralduse ka Pärnumaa rentnike varustamiseks viljaga. Vilja veeti Eestist ka Rootsi ja Soome, kus näljahäda oli suurem. 1697. aastal oli heategevuslik üritus näljahädaliste aitamiseks ka Tartus (kindralkuberner Erik Dahlbergi korraldusel).

1697. aasta kevadel, kui teede ja asulate ümber hakkas lumi sulama, leiti palju laipu, kes olid talvel surnud. Kõige vähem lootust oli orbudel ja vanuritel. Levis tüüfus ja düsenteeria. Näljahäda lõppes alles 1698. aastal. On arvatud, et suri umbes 70 000 – 75 000 inimest, seega 20% rahvastikust ehk iga viies inimene. 1701-1703. aasta nekrutivõtu ajaks oli keskklassi talupoegadel veel küllalt raha, et oma antud nekrutitele palka ja riietust osta. See näitab, et löögi alla oli sattunud eeskätt sulasrahvas ja popsid, keskklass suutis näljahädast välja tulla.

Suurt nälga on kujutatud Mait Metsanurga romaanis "Tuli tuha all", Aristarh Sinkeli romaanis "Mõõgaga mõõdetud maa" ja Meelis Friedenthali romaanis "Mesilased".

• Otto Liiv, Linnad ja maarahvastik Eestis suure näljaaja kriisikuudel, „Kultuuri ja teaduse teilt”, 1932