Sviby

Sviby
rootsi Sviby rannarootsi Svibe
Pindala: 12,1 km² (2020)[1]
Elanikke: 29 (31.12.2021)[2]
EHAK-i kood: 7875[3]
Koordinaadid: 58° 59′ N, 23° 18′ E

Sviby (sviibi, rootsi `sviibü, kohalikus pruugis Svibe (`sviibe)) on küla Vormsi vallas Lääne maakonnas. Sviby külje all asub Sviby sadam, mis on Vormsi saare ainus. Sviby sadama kaudu toimib parvlaevaühendus mandriga. Sviby küla mainiti kirjalikult vakuraamatus 1565. aastal.^[4][5] Enne sõda oli Sviby üks saare kolmest suuremast (teised kaks olid Borrby ja Kerslet) külast.^[5]

Küla kohta kasutati aastal 1540 nime Zwybů, aastal 1565 Swyby, aastal 1590 Suieby ja aastal 1637 Swiby. Aastail 1977–1997 kandis küla ametlikult nime Sviibi. Rootsi kohanimedes tähendab liigisõna by küla. Nime algusosa seletatakse mitut moodi. Carl Russwurm tuletab nime rootsi tegusõnast svidja ehk alet tegema, mis eestirootsi murretes esineb kujul svīa. Selle vastu kõneleb siiski asjaolu, et sel juhul oleks Vormsi Sviby ainus by-lõpuline külanimi, mille algusosa pärineb tegusõnast. Usutavam lähtekoht on rootsi nimisõna svidja ehk alemaa, samalaadilise päritoluga on Lõuna-Soomes aastal 1437 mainitud Swidhiaby ja aastal 1549 mainitud Suidiaby maa põhjaosas. Teise tõlgenduse kohaselt on nimes ühendatud svia-by ehk siis tegemist oleks svealaste külaga. Nimi viitaks sel juhul elanike tulekule Rootsist, erinevalt saare läänepoolsetest küladest, kuhu on ümber asutud Soomest. Samasuguse päritoluga on ka mõned külanimed Ahvenamaal: seal esinevad Svealandile viitav Sviby (1486 Swiaby) ja Dalarna päritolu näitav Dalkarby.^[6]

Sviby küla seisis algselt merekaldal, kuid maapinna kerkimise tõttu on rannajoon külast eemaldunud ning endine merepõhi on nüüd küla ja sadama vahel asuv heinamaa.^[7]

Külas asus 19. sajandi lõpul üks saare kolmest koolist.^[8] 1924. aastal oli Svibys ka raamatukogu, mis 1950. aastatel koliti Suuremõisa.^[9]

Enamus Vormsi elanikkonnast 1930. aastatel pärines Rootsist (1934. aastal 2547 elanikku, nendest 2425 rootslast), eestlasi oli nende seas vähe (4,5%) ja suurem osa neist eestlastest elas Svibys.^[7][9] Rootslastega olevat läbi käidud vaid asja pärast.^[5]

Juunis 1932 oli külas suur tulekahju (Sviby tulekahju), mis on Eesti lähiajaloo üks suuremaid põlenguid: tulekahjus hävis küla 36 hoonest 21, mistõttu on kohalikus külapildis vähe säilinud põlengule eelnenud aegade arhitektuurist.^[10]

Sviby on osaliselt sumbküla, osaliselt hajaküla.^[9]

Sviby mäel asusid kunagi tuulikud ja see oli külaelanike kokkusaamiskoht.^[8] Elanikke oli külas 1934. aastal 352 (neist 68 eestlast), 1948. aastal 183, 1959. aastal 108, 1970. aastal 52, 1979. aastal 56, 1989. aastal 48, 1998. aastal 50, 2002. aastal 40, 2020. aastal 35.^[9]

Sviby külas Pearse talus asub Vormsi talumuuseum, mis taastatud fotode, mälestuste ja kirjalike allikate abil selliseks, nagu olid tüüpilised II maailmasõja eelsed vormsirootslaste talud. Muuseumis on näha hoonestus ja tarbeesemed, samuti rõivamood, mis olid saare eraldatud kultuuris kohati eripärased.^[11]

Külas on Sviby bussipeatus.^[12]

Svibys asub looduskaitsealune rahn Skärestain. Külla jääb ka osa Vormsi maastikukaitsealast.

Vormsil on kolm loode-kagusuunalist oosi, millest keskmine on Svibys nähtav mitme kühmuna.^[9] Küla ümbritsevad heinamaad ja metsad, läheduses on sood. Saare aluspõhja lubjakive katavad erinevad setted: põhimoreen, jäävee-, mere- ja rannasetted ning see pinnakate on eriti paks Sviby ümbruses (10 m). Küla piirkonnas paljandub ka moreen.^[9] Sadama lähedalt läheb Rumposse ligi 3 km pikkune matkarada.

Külast ligi kilomeetri kaugusel asuv Sviby sadam oli algselt küla kalasadam, ühendus mandriga toimus teiste sadamate kaudu ning alles 1933. aastal alustati Sviby sadamast sõite mandrile: esmalt Haapsallu, hiljem Rohukülla. Kuna laevatee sügavus oli siiski väike, ei tehtud regulaarseid sõite. Laevateed süvendati 1960. aastatel ja 1980. aastatel ehitati uus sadamakai ning parvlaevaühendus sai võimalikuks.^[4][9]

• Sviby ülemine tulepaak
• Sviby sadam

• Sviby sadam (aeropanoraamfoto)