Tõnis Mägi
| Tõnis Mägi | |
|---|---|
 Tõnis Mägi 2008. aastal | |
| Sündinud | 18. november 1948 |
| Elukutse | laulja, helilooja |
| Tegev | 1965– |
Foto: Ave Maria Mõistlik, 17. juuli 2011
Tõnis Mägi (sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, rokkmuusik, helilooja ja näitleja.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta õppis Tallinna 22. Keskkoolis, kus esines juba algklassipäevil koorisolistina. 1966. aastast oli ta ansambli Rütmikud vokaalsolist (esimene avalik kontsert toimus 13. mail 1966).
Tema esimene töökoht oli tehases Punane RET, seejärel töötas ta Tallinna Ekskavaatoritehases.
Pärast ajateenistust Nõukogude armees oli Tõnis Mägi ansambli Baltika vokaalsolist. Hiljem on ta laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777, Ultima Thule, Estraadiraadio ja Blue Time.
1970. aastal esines Mägi poplauljana esimest korda televisioonis – Eesti Televisiooni saates "Tere tulemast". 1971. ja 1972. aastal võitis ta ansambliga Baltika esikoha Kaunase laulufestivalil „Merevaigust trompet”. 1972. aastal võitis ta Gennadi Tanieli "Lauluga verelilledest" Tippmeloodia lauluvõistluse ning saadeti 1973. aastal toimunud üleliidulisele võistlusele (telesaatesse) "Art-Loto", mille ta samuti võitis.
1974. aastal hakkas ta solistina kõrvuti Jaak Joala, Boris Lehtlaane ja Marju Kuudiga esinema Olav Ehala ansambli saatel, kontserte anti üle Eesti.
1975. aastal võitis Tõnis Mägi enda kirjutatud lauluga "Pimedale muusikule" võistluskontserdi "Tallinn-Tartu". 1976. aastal pälvis ta sama lauluga üleliidulisel konkursil "Vilniuse tornid" nii parima laulu kui ka parima laulja auhinna. Mägi hakkas koostööd tegema vene helilooja David Tuhmanoviga, kelle lauluga "Ostanovite muzõku" saavutas üleliidulise populaarsuse.
1978. aastal sai temast estraadiansambli Laine solist, ansambli kontserdireisid viisid nii Nõukogude Liitu kui ka mitmesse sotsialismiriiki. Kui ansambel Laine pälvis 1980. aastal Eesti NSV teenelise kollektiivi aunimetuse, kuulus osa sellest ka Tõnis Mäele.[1]
1980. aastal sai David Tuhmanovi laulust "Olimpiada 80" Tõnis Mäe esituses üks Moskva olümpiamängude teemapalu.
1981. aastal asutas ta oma ansambli Muusik Seif, millega käis samuti kontserdireisidel Nõukogude Liidus ja sotsialismimaades. Koos Riho Sibula, Vjatšeslav Kobrini, Raul Vaigla ja Jaak Ahelikuga asutas ta 1986. aastal ansambli Ultima Thule. 1989. aastal asutas ta ka eksperimentaalansambli 777, mille iga jäi aga lühikeseks.
Eesti laulva revolutsiooni ajal esitas ta 1987. aastal koos paljude Eesti popmuusikutega Alo Mattiiseni ühislaulu "Ei ole üksi ükski maa" ning 1988. aastal kirjutas ühed oma heliloomingu tippteosed, laulud "Koit" ja "Palve".
1991. aastal emigreerus Tõnis Mägi Rootsi, kuid pöördus 1993. aastal Eestisse tagasi.
Tõnis Mägi on mänginud teatri NO99 lavastuses "Kuningas Ubu" nimiosa (lavastajad Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper), Anton Tšehhovi "Kolmes ões" parun Tusenbachi (lavastaja Mikk Mikiver) ja Lev Tolstoi "Sõjas ja rahus" Pierre Bezuhhovit (lavastaja Mikk Mikiver). Kokku on ta näidelnud paarikümnes lavastuses.
Aastatel 1993–1999 töötas ta Kuku Raadios muusikatoimetajana, hiljem on teinud seal saateid mittekoosseisulisena. Pikka aega juhtis ta saateid "Estraaditop" (1996–2000 ja 2006–2007) ja "Liivakell".[2][3]
1996. aastal toimusid eakaaslastest levimuusikatähtede Jaak Joala, Tõnis Mäe ja Ivo Linna, keda koos hüüti rahvasuus Eesti kolmeks tenoriks, legendaarsed kontserdid "Las jääda kõik, mis hea". 2016. aastal toimunud meenutuskontserdid "Las jääda kõik, mis hea – 20 aastat hiljem" Ivo Linna ja Tõnis Mäe osavõtul kujunesid osalt Jaak Joala mälestuskontsertideks, sest Joala oli 2015. aasta septembris surnud.[4][5][6][7]
Alates 2003. aastast on Tõnis Mägi teinud tihedat ja viljakat loomingulist koostööd noorema põlvkonna helilooja ja laulja Jarek Kasariga (varasem esinejanimi Charlice).[8][1]
2009. aasta mais võitis Tõnis Mäe laul "Koit" TV3 telesaate "Eesti otsib lemmiklaulu".
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Populaarseid laule
[muuda | muuda lähteteksti]
|
|
Helisalvestisi
[muuda | muuda lähteteksti]
- 1981 "Tõnis Mägi & Music Seif", EP, Melodija
- 1983 Tõnis Mägi & Music Seif "Mäe kaks nõlva", LP, С60 19439 002, Melodija
- 1990 "Kogutud kodutud", LP, С60 30799 003, Melodija
- 1990 "Tõnis", LP, ZEN 2019, Rockadillo Records
- 1993 "Hüüdja hääl", CD, Trio
- 1995 "Liivakell", CD, SaluMuusik Rec
- 1996 "Las jääda kõik, mis hea 1", CD, ERC008, Eesti Raadio: Jaak Joala, Ivo Linna
- 1996 "Las jääda kõik, mis hea 2", CD, ERC009, Eesti Raadio: Jaak Joala, Ivo Linna
- 1998 "Kaunilt kaua", CD, Tõnis Mägi
- 2000 "Tõnis Mägi", 2 CD-d, Aidem Pot Hitivabrik: Eesti kullafond
- 2003 "Jäljed", CD, ARM Music
- 2003 "Siirius", CD, ARM Music
- 2005 "Vestlus Hermanniga", CD, Tõnis Mägi
- 2006 "2teist", CD, Sanofi Aventis
- 2008 "Kiik & kirik", CD, Tõnis Mägi ja Politseiorkester
- 2011 "Tarkus", CD, Elwood Muusik OÜ
- 2012 "Teine ruum", CD, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson
- 2016 "Sirius", LP
- 2016 "Tundmatu Mägi", CD
- 2020 "Aovalgus", LP, CD
- 2022 "Romanss", CD – venekeelsetest lauludest koosnev autorialbum «Романс»
- 2024 "Ajapendel", CD, Tõnis Mägi
DVD
[muuda | muuda lähteteksti]- 2002 "pÜHENDUS" (Digibox OÜ)
Film
[muuda | muuda lähteteksti]- 1982 – "Šlaager" (muusikaline mängufilm, režissöör Peeter Urbla) – mängis iseennast
- 1986 – "Sensatsioon" (muusikaline telemängufilm, režissöör Irene Lään)
- 2019 – "Tõnis Mägi. Vaikus valguses" (dokumentaalfilm, režissöör Priit Pääsuke) – portreefilm temast
Raamatud
[muuda | muuda lähteteksti]- 2006 – "Tõnis Mägi. Müümata naer" koos Berk Vaheriga. Kirjastus Ilo, ISBN 9985-57-776-0
- 2010 – "Noodiraamat. Tõnis Mägi". Fotod: Maarja Mägi, noodid: Alari Piispa. Kirjastus Elmatar.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1997 – Eesti Raadio aasta muusik
- 1999 – Valgetähe IV klassi teenetemärk[9]
- 1999 – Suure Vankri auhind
- 2003 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia 2002. aasta loominguliste saavutuste eest – kontserdikava "pÜhendus" ja DVD plaadi eest[10]
- 2003 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta looja)
- 2005 – Eesti Fonogrammitootjate Ühingu antud Eesti Muusikaauhind "Panus Eesti muusikasse"[11]
- 2008 – Tartu Kultuurikandja aunimetus (aasta looja)
- 2010 – Riigivapi III klassi teenetemärk[12]
- 2011 – Tartu medal
- 2017 – Elva linna aukodanik
Ühiskondlik ja poliitiline tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnis Mägi oli aastatel 2007–2021 erakonna Eestimaa Rohelised liige.
Ta on kandideerinud Riigikokku 1995. aastal valimisliidus Isamaa ja ERSP liit (sai 265 häält) ning 2007. aastal erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas (sai 1215 häält).[13]
Tõnis Mägi on esinenud enda loomingu ja teiste isamaaliste lauludega paljudel Eesti rahva iseseisvust toetavatel üritustel, sealhulgas üldlaulupidudel ja öölaulupidudel.
Tõnis Mägi on sõna võtnud ka Euroopa Liidu vastu ja EKRE toetuseks.[14] Ta esines 2019. aastal vabariigi aastapäeva tõrvikurongkäigule järgnenud kontserdil, mida korraldas Sinine Äratus.[15] Ta kutsus avalikkust üles 2021. aasta Eesti presidendivalimistel valima presidendiks Henn Põlluaasa.[16]
22. aprillil 2017 võttis Tõnis Mägi sõna Rail Balticu vastasel meeleavaldusel.[17][18]
23. oktoobril 2021 esines Tõnis Mägi Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud meeleavaldusel koroonapiirangute vastu.[19] Meeleavaldusele eelnenud videopöördumises, milles Tõnis Mägi kutsus üles meeleavaldusel osalema[20], tsiteeris ta Leelo Tungla luuleridu, mis tekitas nende autoris pahameelt.[21] Samuti on kriitikat pälvinud laulja tegevus vaktsineerimisvastasuse reklaamimisel.[22][23]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tõnis Mäe vanemad olid Eesti Raadio segakoori lauljad Tatjana ja Nestor Mägi.[24]
Tõnis Mägi on olnud neli korda abielus. Esimene abikaasa oli Virve, kellega ta tutvus üliõpilasmalevas ja 22-aastaselt abiellus. Abielust Laine Mäega on tal tütar Liis-Katrin (1983), kes on abielus näitleja Märt Avandiga. Abielust Piia Kaldmaga (Mägi) on tal tütar Maarja (1992). Alates 2001. aastast on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt Johansoniga, neil on tütred Liidia (1999) ja Mirt (2003).[25]
Tõnis Mäe pinginaaber Tallinna 22. keskkoolis oli Siim Kallas.[26][1]
2017. aastal käis Mägi healoomulise ajukasvaja operatsioonil (opereeris neurokirurg Toomas Asser).[27] [28]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Greta Kaupmees. Chalice meenutab, et oleks peaaegu autoga Tõnis Mägile otsa sõitnud: ta kargas mulle ootamatult teele ette Kroonika/Delfi, 18.11.2023.
- ↑ Liivi Šein. Tõnis Mägi hakkab Kuku raadios juhtima saadet “EsTraadiTop” Eesti Päevaleht / Delfi, 30.08.2006.
- ↑ Valik saateid "Estraaditop 10" Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.09.2024.
- ↑ Jaanus Kulli. Jaak Joala, Ivo Linna ja Tõnis Mägi hääl tuli kolme tenori tuuril hoopis lindilt! Õhtuleht.ee, 18.11.2015.
- ↑ Raimu Hanson. Vanad fotod: kolm tenorit andsid 20 aastat tagasi nostalgialaksu Tartu Postimees, 08.06.2016.
- ↑ Pildid: Tõnis Mägi ja Ivo Linna andsid üle 20 aasta taas koos kontserdi Tartu Postimees, 08.06.2016.
- ↑ FOTOD: 20 aastat hiljem — siiani rahva südames: Tõnis Mäe ja Ivo Linna Käsmu kontsert pani muusikasõbrad rõkkama Kroonika/Delfi, 11.06.2016.
- ↑ Jarek Kasar ja Tõnis Mägi tähistavad koos nunnult sõbrapäeva Postimees/Elu24, 09.02.2015.
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Kultuuripreemiate laureaadid kultuuriministeeriumi veebilehel. Vaadatud 24.02.2020.
- ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2006, lk 438
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ "1992-2019 valimistel osalenud kandidaadi otsing". valimised.ee. Riigikogu Kantselei.
- ↑ "Tõnis Mägi: olen selle vastu, et ELs kuulutatakse kõik normaalne ebanormaalseks" Maaleht, 18. november 2020
- ↑ "Suur tõrvikurongkäik vabariigi aastapäeval Tallinna vanalinnas! Tule ja soovi Eestile õnne!". Uued Uudised. 19. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Nimekad kultuuri- ja ühiskonnategelased kutsuvad üles presidendiks valima Henn Põlluaasa". Uued Uudised. 22. august 2021. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Video: Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticut ära hoida". Uued Uudised. 23. aprill 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Tõnis Mägi: teen kõik, mis minu võimuses, et Rail Balticu läbisurumist ära hoida". Objektiiv. SA perekonna ja traditsiooni kaitseks. 2. mai 2017. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Fotod: piirangute vastane meeleavaldus Vabaduse väljakul". Uued Uudised. 23. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Kutse meeleavaldusele ⟩ Tõnis Mägi: on jälle aeg õigluse ja vabaduse tee üles leida". Objektiiv. SA perekonna ja traditsiooni kaitseks. 20. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Leelo Tungal Tõnis Mäe üleskutsest: oleks võinud vähemalt öelda, kui minu luuleridu kasutatakse halbadel eesmärkidel". Kroonika. AS Ekspress Meedia. 21. oktoober 2021. Vaadatud 23. oktoobril 2021.
- ↑ "Luubi all ⟩ Vanade inimeste koroonasurma peetakse juba normaalseks" Postimees, 23. oktoober 2021
- ↑ "Herman Kelomees: kas on aeg lüüa selg sirgu ja tühistada Tõnis Mägi?" Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2021
- ↑ Elulugu Tõnis Mäe koduleht. Vaadatud 28.06.2024.
- ↑ Elo Odres. Tõnis Mägi, muutunud mees Kroonika/Delfi, 24.02.2004.
- ↑ Allan Viivik. Peaminister õnnitles pinginaabrit Tõnis Mäge Õhtuleht.ee, 25.02.2003.
- ↑ ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi" Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter: 29.10.2018.
- ↑ Aigi Viira. Tõnis Mägi: „Inimesed arvavad, et ma olen maru tõsine inimene ega tea, et olen tegelikult vimkavend." Õhtuleht.ee, 10.11.2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tõnis Mägi |
- Tõnis Mägi andmebaasis MusicBrainz (inglise keeles)
- Urmas Ott. Urmas Oti esimene trükiproov ehk „Palju õnne, Mägs!” Õhtuleht.ee, 17. november 2018 / artikli esmatrükk levimuusikute klubi ajalehes Muusik nr 8, detsember 1988
- ETV saade "Carte Blanche. Tõnis Mägi" Urmas Oti viimane saade ETV-s, esmaeeter: 2. juuni 1998
- Valner Valme. Kui homme saabuks maailma lõpp, istutaksin täna veel ühe puu, Postimees, 15. november 2008
- Margus Mikomägi. Tõnis Mägi: Olen suhteliselt pimedana läinud õiget teed, Maaleht, 20. november 2008
- "Tõnis Mägi sünnipäevakontserti saab kuulata Klassikaraadiost". 5. detsember 2008.
- Vahur Kersna. Täna õhtul Tõnis Mägi, ETV, 4. jaanuar 2009
- Tõnis Mägi: lipu Vägi Postimees, 5. juuni 2009
- Tõnis Mägi, teel tuuma poole Postimees, 6. juuli 2013
- ETV saade "Plekktrumm. Tõnis Mägi" Saatejuht Joonas Hellerma, esmaeeter: 29. oktoober 2018