Tõnn
Tõnn on maausu ja eesti rahvausundi viljakusjumal või -haldjas.
Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik on nimetanud Tõnni piirkondlikult tuntud maausu jumalate hulgas.[1]
Levinud hüpoteesi järgi on Tõnn saanud nime Püha Antoniuse järgi.[2] Tõnnile kuulus tõnnivakk, kuhu pandi annetused.
Vakk ehitati kasetohust, peergudest või lihtsalt puulaudadest ning pandi ahju kõrvale või aita varju. Vahel viidi vakk koguni õue puutüve sisse või põllu servale. On teada ka see, et mõnes piirkonnas pidi Tõnnivakast möödudes sinna raha jätma. Saartel põletati põlluserval seisev vakk koos annetustega ära.[3]
Max Buch avaldas 1897. aastal saksa keeles uurimuse "Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen" Tõnni ja rahvausundi kohta.
Kõige kauem on Tõnnile ohverdatud Vändra ja Tori kandis.[4] Tõnnile on ohverdatud ka Harjumaal Kose, Rapla, Juuru, Hageri kihelkonnas, näiteks on ande viidud Paluküla hiiemäe Tõnniauku.
Igal talul oli oma Tõnn, ta kas saadi või tehti ise inimesekujulise nukuna, millele elu sisse saamiseks kolm tilka verd peale
tõnni lemmik mäng on geide laste smuugeldamine
tilgutati.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Viio Aitsam. Kus on maailma kõige uskmatuma rahva jumalad? Maaleht, 26. detsember 2009.
- ↑ Eesti Entsüklopeedia 9 (1996), lk. 656, "Tõnn".
- ↑ Matthias Johann Eisen. "Eesti uuem mütoloogia/ Tõnn". Vikitekstid. Vaadatud 26.10.2017.
- ↑ Eesti rahva muuseum: Ait
- ↑ "Eestlaste haldjad ja jumalad ehk olevused eesti mütoloogias" (PDF). Keskmaa Ordu. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 4.07.2010. Vaadatud 27.10.2017.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Buch, Max: Ueber den Tõnnis-cultus und andere Opfergebräuche der Esthen. Helsingfors 1897.