Tõnu Kaljuste

Tõnu Kaljuste (sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas) on Eesti koori- ja orkestrijuht.

Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas.

1980. aastal kirjutas Tõnu Kaljuste alla "40 kirjale".

Tõnu Kaljuste lõpetas 1971. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis koorijuhtimise eriala Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning lõpetas selle 1976. aastal. Aastatel 1976–1978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures.

Aastatel 1978–1980 oli Tõnu Kaljuste Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 2010–2020 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja.

Tõnu Kaljuste nimetab oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks isa Heino Kaljustet, kelle juhatatud Ellerheina lastekoori ridades sai ta oma esimese esinemiskogemuse. 1969. aastal lõi Heino Kaljuste kammerkoori Ellerhein, mis koosnes Ellerheina lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. Tõnu Kaljuste alustas kammerkoori juures dirigenditööd 1971. aastal ja võttis koori juhtimise 1974. aastal isalt täielikult üle, kuna viimaselt nõudis õpetajatöö üha rohkem aega.

1980 saavutas kammerkoor Ellerhein Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris 1. auhinna ja Tõnu Kaljuste sai parima dirigendi auhinna. Tänu sellele edule saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori kutseliseks ja 1981. aastal nimetati koor ümber Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kammerkooriks.

Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. aastal. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd.

2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja kutsus oma mantlipärijaks Paul Hillieri. 2021. aasta suvel valiti koori peadirigendiks taas Kaljuste.

2019. aastast on ta Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent.

1978–1985 (teistel andmetel 1980–1982) oli Tõnu Kaljuste rahvusooperi Estonia dirigent.

1994–2000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja 1998–2000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2019. aastal sai temast Rootsi Raadio Koori audirigent.

 Pikemalt artiklis Tõnu Kaljuste salvestiste loend

2004. aastal käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Sama aasta suvel lavastas Nargen Opera Naissaarel Jaan Tätte näidendi “Latern” ning koostöös Von Krahli Teatriga Veljo Tormise “Eesti ballaadid”. Sügisel etendus Eesti Draamateatris Joseph Haydni ooper “Üksik saar”, detsembris lõpus veel üks Joseph Haydni ooper – “Elu kuu peal”.

Nargen Opera korraldab igal aastal Nargen Festivali.

• 1985 – Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1992 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (Ida ja Lääne ühislaulupeo „Laulusillad“ ning oratooriumide ja kantaatide nädala patroonile ja ühele dirigendile)
• 1996 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia (koos Eesti Filharmoonia Kammerkooriga, menukad kontserdid ja heliplaadi juubeliaastal)
• 1996 – Suure Vankri auhind
• 1997 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (kontserditurnee viieteistkümnes Eesti maakonnas ning esinemised Suurbritannias toimunud festivalidel Vale of Glamorgan ja Baltic Arts)
• 1997 – Tallinna teenetemärk
• 1998 – Valgetähe IV klassi teenetemärk^[1]
• 1999 – Suure Vankri auhind
• 2000 – Riigivapi II klassi teenetemärk^[2]
• 2000 – Maarja medal
• 2002 – Heino Elleri nimeline muusikapreemia
• 2004 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia ("Eesti ballaadide" värske muusikalise teostuse ja laiahaardelise kontserttegevuse eest)
• 2005 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (lavastus "Eesti ballaadid", koos Veljo Tormise, Peeter Jalaka, Aki Suzuki, Enar Tarmo ja Reet Ausiga)
• 2007 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (Veljo Tormise kooritsükkel "Naistelaulud" Naissaarel)
• 2009 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (koos Peeter Jalakaga; lavastus “Eesti meeste laulud”)
• 2010 – Välisministeeriumi kultuuripreemia
• 2010 – Gustav Ernesaksa koorimuusika peastipendium
• 2010 – Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (jõulise interpreedi tegevuse eest Eestis ja maailmas)
• 2014 – Grammy auhind parima kooriettekande eest (parima kooriesituse kategoorias: Arvo Pärdi "Aadama itk" Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Sinfonietta Riga, Tallinna Kammerorkestri, Läti Raadio koori ja Vox Clamantise esituses)^[3]
• 2019 – Läti Tunnustusristi 3. klass (komandör)^[4]
• 2019 – rahvusvaheline klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) (koos Wrocławi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate number 1–4 salvestamise eest)
• 2021 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eri Klasi stipendium
• 2021 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti aastapreemia (laiahaardelise, aastatepikkuse ja silmapaistva kunstilise tegevuse eest muusikavisionäärina)
• 2023 – Tallinna vapimärk (viljaka tegevuse eest Tallinna jäädvustamisel maailma muusikakaardile ja panuse eest pealinna kõrgetasemelisse muusikaellu).

Tõnu Kaljuste isa oli dirigent ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning ema raadiotöötaja Lia Kaljuste.^[viide?]

Tõnu Kaljuste oli üle 30 aasta abielus Ülle Kaljustega, nende poeg Andres Kaljuste (s 1982) on viiuldaja ja dirigent. Praegu on Tõnu Kaljuste elukaaslane Kadri Hinrikus.^[viide?]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tõnu Kaljuste

Tsitaadid Vikitsitaatides: Tõnu Kaljuste

• Tõnu Kaljuste salvestiste loend veebilehel tonukaljuste.com
• Piret Kooli "Tõnu Kaljuste: Kogu elu on slaalomisõit Laupäevaleht LP, 23. veebruar 2013
• Stina Eilsen "Tõnu Kaljuste, paadimehest festivalikorraldaja" Postimees, 2. august 2008
• Helen Sildna "Tõnu Kaljuste: "Aeg ja koht on selleks õiged"" Sirp, 20. august 2009