Taga-Karpaadi oblast
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2008) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Taga-Karpaadi oblast | |
|---|---|
| | |
| ukraina Закарпатська область (Zakarpatska oblast) | |
| | |
| | |
| Pindala: 12 777 km² | |
Elanikke: 1 244 476 (1.01.2022)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 97,4 in/km² | |
| Keskus: Užgorod | |
.svg) | |
 |
Taga-Karpaatia ehk Taga-Karpaadi oblast (ukraina keeles Закарпатська область) on 1. järgu haldusüksus Ukraina lääneosas. Piirneb Poola, Slovakkia, Ungari ja Rumeeniaga.
Taga-Karpaadi oblast kattub suuresti Taga-Karpaadi ajaloolise piirkonnaga (ukraina keeles Закарпаття; eesti keeles ka Ruteenia või Russiinimaa).[viide?] Russiinid kuuluvad Esindamata Rahvaste Organisatsiooni.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Taga-Karpaatia asub Ida-Karpaatide põhjaosa edelanõlvadel ja Kesk-Doonau madalikul (täpsemalt Taga-Karpaatia madalikul). Territooriumist on 80% mägine.
Taga-Karpaatia linnad
[muuda | muuda lähteteksti]Taga-Karpaatia oblastis on 11 linna:
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2020. aastast jaguneb oblast 6 rajooniks ja 5 oblastilise alluvusega linnaks:
Rajoonid
[muuda | muuda lähteteksti]Linnad
[muuda | muuda lähteteksti]Berehove, Hust, Mukatševe, Tšop, Užhorod.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Etniline koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]- ukrainlasi ja russiine – 244 742 (59,84%)
- ungarlasi – 105 343 (25,76%)
- sakslasi – 31 745 (7,76%)
- rumeenlasi – 16 713 (4,09%)
- slovakke ja tšehhe – 8611 (2,11%)
- teisi – 1817 (0,44%)
1970 (rahvaloendus): 1056 799
- ukrainlasi ja russiine – 808 131 (76,47%)
- ungarlasi – 151 949 (14,38%)
- venelasi – 35 189 (3,33%)
- rumeenlasi – 23 454 (2,22%)
- juute – 10 862 (1,03%)
- slovakke – 9573 (0,91%)
- mustlasi – 5902 (0,56%)
- sakslasi – 4230 (0,40%)
- valgevenelasi – 2186 (0,21%)
- poolakaid – 764 (0,07%)
- tšehhe – 721 (0,07%)
- teisi – 3838 (0,36%)
1979 (rahvaloendus): 1 155 759
- ukrainlasi ja russiine – 898 606 (77,75%)
- ungarlasi – 158 446 (13,71%)
- venelasi – 41 713 (3,61%)
- rumeenlasi – 27 155 (2,35%)
- slovakke – 8245 (0,71%)
- mustlasi – 5586 (0,48%)
- juute – 3865 (0,33%)
- sakslasi – 3746 (0,32%)
- valgevenelasi – 2314 (0,20%)
- poolakaid – 841 (0,07%)
- tšehhe – 669 (0,06%)
- teisi – 4573 (0,40%)
1989 (rahvaloendus): 1 245 618
- ukrainlasi ja russiine – 976 749 (78,4%)
- ungarlasi – 155 711 (12,5%)
- venelasi – 49 458 (4,0%)
- rumeenlasi – 29 485 (2,4%)
- mustlasi – 12 131 (1,0%)
- slovakke – 7329 (0,6%)
- sakslasi – 3478 (0,3%)
- juute – 2643 (0,2%)
- valgevenelasi – 2521 (0,2%)
- poolakaid – 690 (0,06%)
- tšehhe – 516 (0,04)
- teisi – 4907 (0,4%)
2001 (rahvaloendus): 1 254 614
- ukrainlasi ja russiine – 1 010 127 (80,5%)
- ungarlasi – 151 516 (12,1%)
- rumeenlasi – 32 152 (2,6%)
- venelasi – 30 993 (2,5%)
- mustlasi– 14 004 (1,1%)
- slovakke – 5695 (0,5%)
- sakslasi – 3582 (0,3%)
- valgevenelasi – 1540 (0,1%)
- juute – 566 (0,05%)
- poolakaid – 518 (0,04%)
- tšehhe – 320 (0,03%)
- teisi – 3601 (0,3%)
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Taga-Karpaatiast Korolevo leiukohast leiti 1970. aastatel kivist tööriistad, mille vanuseks on määratud enam kui miljon aastat. See on üks vanimaid tõendeid inimese eellaste elamisest Euroopast.[2]
Piirkond kuulus 10.–11. sajandil Kiievi-Vene riiki. 11. sajandist kuni I maailmasõja lõpuni kuulus Austria-Ungari Ungari kuningriiki. Pärast esimest maailmasõda kuulus ala loodud Tšehhoslovakkia koosseisu.
Müncheni kokkulepete järel oli piirkonnal 1938–1939 autonoomia. 1939. aasta märtsis kuulutati Taga-Karpaatia mõneks tunniks iseseisevaks Karpaatide-Ukraina Vabariigiks, kuid annekteeriti kohe Ungari poolt (aastani 1944).
1945. aastal liideti Nõukogude Liiduga. 29. juunil kirjutati alla Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia Vabariigi vahel leping Taga-Karpaatide kohta. Lepingu kohaselt ühendati Taga-Karpaatia, mis 1919. aastast alates kuulus autonoomsena Tšehhoslovakkia Vabariigile, taas Ukrainaga ja liideti Ukraina Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga. Ukraina NSV-sse kuuluv Taga-Karpaadi oblast moodustati 22. jaanuaril 1946.
-
Euroopa kaart pärast Viini kongressi, 1815 -
-
Austria-Ungari, 1906 -
Taga-Karpaatia Tšehhoslovakkias 1927 -
Karpaatia Ukraina Vabariik, 1939. aasta märtsis -
Ungari alad 1941. aastal
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Number of Present Population of Ukraine, as of January 1, 2022
- ↑ "Ukrainas elas inimesi juba enam kui miljon aastat tagasi" ERR Novaator, 7. märts 2024