Tallinna Ülikooli üliõpilaskond

See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2022) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2022) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Tallinna Ülikooli üliõpilaskond (ÜK) on Tallinna Ülikooli üliõpilaste organisatsioon, mis teostab üliõpilaste õigust omavalitsusele^[1]. Üliõpilaskonna struktuuri kuuluvad üliõpilasnõukogud, volikogu, juhatus, kontor ja klubid.

Tallinna Ülikooli eelkäijaks on 15. septembril 1919 asutatud Tallinna Õpetajate Seminar. Läbi aastakümnete tegi aga seminar läbi mitmed ümberkorraldused ning 1952. aastal muudeti toonane Tallinna Õpetajate Instituut kõrgkooliks. Seda aastat võib lugeda ka tulevase Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna sünniajaks. ^[2]

Üliõpilasesindus selle tänases tähenduses moodustati 1990. aasta detsembris, kui toimusid esimesed demokraatlikud valimised Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilasesindusse. Vahepealsel Nõukogude okupatsiooniperioodil täitis üliõpilaskonna esindamise funktsiooni ülikooli kõrgemates organites mingil määral koolisisene komsomoliorganisatsioon. 1989. aastal ammendus komsomoli sildi all olev Tallinna Pedagoogilise Instituudi senine üliõpilasesindatuse vorm. Samad funktsioonid kohandusid ümber üliõpilasliiduks, mis siiski veel polnud demokraatlikult moodustatud üliõpilasi esindav ühendus.

1990. aasta 2. oktoobri Tallinna Pedagoogilise Instituudi üliõpilasliidu laiendatud koosolekul (kaastatud korporatsioonid ja instituudi juhtkond) tegi Kultuuriteaduskonna üliõpilasele Ants Tooming (korp! Fraternitas Liviensis) ettepaneku moodustada kõrgkoolis teovõimeline demokraatlikult valitud üliõpilasedustus Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilaste esindusorganisatsioonide eeskujul. Üliõpilasliitu see ettepanek ei rahuldanud, kuid korporatsioonid leppisid selles kokku ning asusid organiseerima üliõpilaskonna demokraatliku esindusorgani valimisi – korporatsioonidel tol ajal oluline roll mängida nii üldises üliõpilaselus kui ka ülikoolide üliõpilasesindustes üldse. ^[3]

1990. aasta novembri alguses toimus edustuse valimiste korraldamise korporantliku tiiva koosolek TLÜ aulas, kus esitati edustuse kandidaatide nimekirjad korporatsioonide kaupa. 10. detsembril 1990, mida võib pidada ka TLÜ Üliõpilasesinduse ametlikuks loomise/sünnipäevaks, selgusid hääletustulemused. Valimistele järgnenud nädalail toimus mitu edustuse koosolekut, kus võeti nn. võim üliõpilaskonna asjade ajamisel vastvalitud esinduse kätte. Ühtlasi otsustati, et Tallinna Pedagoogikaülikooli üliõpilaskonna esindusorgan hakkab ennast nimetama esinduseks aga mitte edustuseks. TPÜ üliõpilasesinduse esimeseks esimeheks valiti Indrek Palu, kes küll peagi ametist tagasi astus. Tema asemele valiti mõne aja möödudes Agu Vahur, kes oli esimeheks kuni järgmiste korraliste valimisteni. 

1990. aastate keskpaigaks olid korporatsioonid esindusest suurel määral taandunud. Tol ajal oli ka peamiseks esinduse tegevuseks just üliõpilaskonnale meelelahutuslike ürituste korraldamine, kuna akadeemiliste ja sotsiaalsete küsimuste eest võitlemine oli avalikkuse silmis tagaplaanile jäänud. 

1990. aastate lõpus ametisse asunud üliõpilasesindused tõid kaasa aktiivse üliõpilaspoliitika perioodi: TPÜ üliõpilasesindus hakkas rohkem sekkuma ka ülikooli otsustusprotsessidesse ja kaasa rääkima Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) tegevustes. Sellesse perioodi jääb ka üliõpilasesinduse tänase struktuuri (esimees, kaks aseesimeest ja 5 toimkonda; 21 liiget) väljakujunemine.

TLÜ üliõpilaskonda ei kuulu aga mitte ainult Tallinnas tudeerivad üliõpilased: 1998. aastal moodustati TPÜ Haapsalu Kolledž, mille kõrval hakkas peatselt tegutsema Kolledži üliõpilasesindus, pakkudes meelelahutuslikke üritusi Haapsalu üliõpilastele. Üliõpilaste huvide eest on võideldud ka 1999. aastal uksed avanud TPÜ Rakvere Kolledžis. Samuti on hakatud tegutsema teaduskondade põhiselt, kuna näiteks 1999. aastal loodi TPÜ sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõukogu (STÜN) tugevdamaks üliõpilaste esindatust just teaduskonna tasandil. Üliõpilasesinduse initsiatiivil ja teaduskondade üliõpilaste eestvedamisel loodi 2004.aasta kevadel üliõpilasnõukogud ka kehakultuuri- ja kasvatusteaduste teaduskonda. Eesmärgiks võeti luua üliõpilasnõukogud kõigisse teaduskondadesse jt TPÜ akadeemilistesse üksustesse. 

2003. aastal kaasati üliõpilasesinduse tegevusse ka esimene rühm toetajaliikmeid, kes 21 valitud liikme kõrval tegutsesid üliõpilasesinduse toimkondades ja osalesid Eesti Üliõpilaskondade Liidu seminarides (ligi 15 aktiivset toetajaliiget). Märkimisväärselt suurenes üliõpilaste valimisaktiivsus 2004. aasta kevadel, kui võrreldes 2003. aasta valimistega osales seekord valimistel kahekordne arv üliõpilasi (2003. aastal osales 8,7% üliõpilaskonnast, kuid juba aasta hiljem aprillis 2004 toimunud valimistest võttis osa 16,4% TPÜ üliõpilastest). Eelkõige viimati mainitud tulemuse eest pälvis TPÜ Üliõpilasesindus ka Eesti Üliõpilaskondade Liidu tunnustuse, omandades 2004. aasta EÜL-i Kevade Tegija tiitli.

TLÜ üliõpilaskonna esindus on alates 1991. aastast Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) liige. EÜL on 1991. aastal asutatud üliõpilaste katusorganisatsioon, mis esindab Eesti üliõpilaskonda. EÜLi peamine eesmärk on seista üliõpilaste hariduslike ning sotsiaalmajanduslike õiguste ja huvide eest.

Tallinna Ülikooli üliõpilaskonna volikogu on 9–17-liikmeline demokraatlikult valitav otsustuskogu, mis on üliõpilaste kõrgema võimu kandja. Üliõpilaste volikogu valib 3–5-liikmelise juhatuse, mis volikogu võimu teostab. Üliõpilasnõukogud on instituudi või kolledži üliõpilaste valitavad akadeemiliste üksuste üliõpilaste esinduskogu. Üliõpilaskonna üle teostab kontrolli ja järelevalvet volikogu valitav järelevalvekomisjon.

Üliõpilaskonna volikogu valimised toimuvad iga aasta ja kuhu võivad kandideerida kõik TLÜ üliõpilased. Üliõpilaskonna volikogu saavad valida kõik Tallinna Ülikooli üliõpilased. Volikogu tööd juhib volikogu spiiker, kes valitakse üliõpilaste seast. Spiiker esindab volikogu, kirjutab alla volikogu poolt vastu võetud dokumentidele, korraldab volikogu tööd ja jälgib volikogu määruste ning otsuste täitmist. Volikogul on õigus moodustada komisjone. Komisjonidesse võivad kuuluda kõik üliõpilased ja vilistlased. Volikogu istungid on avatud, kui volikogu ei otsusta teisiti.

Juhatuse valib volikogu ning juhatuse liikme mandaat on üheaastane, mida on võimalik volikogu heakskiidul aastaks pikendada. Juhatuse liige organisatsiooni üldjuhtimises ehk üliõpilaskonna juht juhib juhatuse tööd ning vastutab kogu organisatsiooni toimimise eest. Kuni 2017. aasta juulini kandis vastav ametikoht nimetust esimees ning juhatuse liikmed nimetust aseesimees haridus- ja teadusvaldkonnas / sotsiaalvaldkonnas / majandus- ja finantsvaldkonnas. Juhatuse tööd toetavad kontori töötajad.

Tallinna Ülikoolis võib olla lisaks üleülikoolilisele üliõpilaskonna volikogule ja juhatusele igas instituudis ja kolledžis oma üliõpilaste esinduskogu – üliõpilasnõukogu. Üliõpilasnõukogu esindab oma instituudi või kolledži üliõpilaste huve ning hoolitseb nende vaba aja sisustamise eest. Üliõpilasnõukogu on koht, kuhu üliõpilased küsimustega pöörduvad, kui üliõpilasnõukogu ei suuda aidata, tegeleb asjaga üliõpilaskonna juhatus.

Üliõpilasnõukogud:

• Haridusteaduste instituudi ÜN ehk KÜN
• Ühiskonnateaduste instituudi ÜN ehk Civitas
• Digitehnoloogiate instituudi ÜN ehk DigiTech
• Humanitaarteaduste instituudi ÜN ehk TÜHI ÜN
• Loodus- ja terviseteaduste instituudi ÜN ehk LTI ÜN
• Balti filmi-, meedia-, kunstide ja kommunikatsiooni ÜN ehk Meedium
• Rakvere Kolledži ÜN ehk RÜN

Üliõpilasklubid pakuvad üliõpilastele õpingutevälist enesearendamise ja vabaajaveetmise võimalust. Üliõpilasklubide nimistu sõltub huviliste arvust, eelarve vahenditest ja vajadustest, mille üle otsustab volikogu.

Üliõpilaskonna klubid:

• Kultuuriklubi
• International Club
• Fotoklubi
• International Relations Society
• Tudengiteater TYYT
• tudengiTV

Varem on üliõpilaskonnas tegutsenud ka TudengiTV, Väitlusklubi, Spordiklubi ja Tantsutüdrukud. Kaks viimasena mainitud tegutsevad küll ka praegu, kuid mitte enam klubi vormis üliõpilaskonna all.

MTÜ TLÜ Üliõpilaskond alustas tegevust 2004. aasta novembris ning selle eesmärk on majandustegevuse kaudu toetada TLÜ üliõpilaskonna arengut. Mittetulundusühingu juhatuse moodustavad üliõpilaskonna juhatuse liikmed ja liikmeskonna moodustavad üliõpilaskonna volikogu liikmed ning üliõpilasnõukogude juhatuse liikmed. MTÜ TLÜ Üliõpilaskond peamisteks tegevusteks on ISIC-kaardi väljastamine ning müük, meenete ja reklaami müük ning heli- ja valgustehnika rent. MTÜ TLÜ Üliõpilaskond haldab ka linnakus tegutsevat üliõpilaskohvikut Oaas. Oaas on 2012. aasta detsembris avatud Astra majas tegutsev toitlustusasutus^[4]. 2016. aastast hakkas Oaas haldama ka Nova maja kohvikut. 2018. aastast tegutseb Oaas Terra majas.

Tallinna Pedagoogiline Instituut

1990/1991

Indrek Palu/ Agu Vahur (esimees), Evelin Müüripeal (abiesimees), Meelis Atonen (aseesimees, ühiselamute toimkond)

Tiit Murik (kultuuritoimkond), Erki Kadarik (õppetoimkond), Ants Tooming (Eesti -siseste suhete toimkond), Tõnu Kõiv (välissuhete toimkond), Kaupo Padar, Paavo Matsin, Tiina Tarvis

1991/1992

Tõnu Heidov (esimees),

Agu Vahur, Meelis Atonen, Erkki Liblik, Indrek Palu, Evelin Müüripeal, Rando Mälton

1992/1993

Toomas Altnurme (esimees)

Katrin Unt, Riho Lodi, Urmo Pollisinski, Titus Paldrok, Laur-Leho Kaljumets

1993/1994

Toomas Altnurme (esimees)

Kaido Ulejev, Laur-Leho Kaljumets, Raul Keller

1994/1995

Ardo Sildoja (esimees)

Indrek Leht, Tiia Nõmm

1995/1996

Toomas Altnurme (esimees)

Eero Reinu, Peeter Teedla, Riho Arro, Lauri Lihten-Haavel, Anti Teepere, Ivar Porn, Janek Vainjärv, Juhan Soomets, Kaiko Lippur, Meelis Pai

1996/1997

Henry Timusk (esimees)

Eero Reinu, Peeter Teedla, Riho Arro, Lauri Lihten-Haavel, Aare Pälin, Keit Pentus, Maiken Särg, Martin Peter Kask, Pärt-Eo Rannap, Riina Tamm, Sirli Serman, Sven Soiver, Valdek Rohtma, Vivika Vares

1997/1998

Henry Timusk (esimees)

Märt Peet, Aivar Kuusk, Aare Pälin, Riho Arro, Lauri Lihten-Haavel, Külli Karing

1998/1999

Henry Timusk (esimees)

Aare Pälin, Katariina Vasarik, Märt Peet, Viivika Vares, Heidi Reinhardt, Lauri Lihten-Haavel

Tallinna Pedagoogikaülikool

1999/2000

Ott Lumi (esimees), Heiki Haljasorg (aseesimees), Erki Must (aseesimees)

Eestseisuses veel: Hermo Kuusk (akadeemiline toimkond), Ingrid Stahl (välissuhete toimkond), Tõnis Saarts (akadeemiline toimkond), Aivar Kuusk (kultuuritoimkond),Taago Väiku (sotsiaaltoimkond), Tõnis Stendorf (kultuuritoimkond)

2000/2001

Jarko Lust (esimees), Riina Palu (aseesimees)

Eestseisus: Marek Link (sotsiaaltoimkond), Katriina Vasarik (välissuhete toimkond), Erik Riikoja/ Kadri Kiigema (kultuuritoimkond), Edward Kess (akadeemiline toimkond)

2001/2002

Edward Kess (esimees), Sven Mäe (aseesimees majandusküsimustes ja akadeemilise toimkonna esimees), Kadri Kiigema (aseesimees organisatoorsetes küsimustes)

Eestseisuses veel: Marek Link (sotsiaaltoimkond), Katariina Vasarik (välissuhete toimkond), Ivo Bachmann (kultuuritoimkond)

2002/2003

Kadri Kiigema (esimees), Sven Mäe (aseesimees majandusküsimustes), Kai Raamat (aseesimees organisatoorsetes küsimustes ja välissuhete toimkonna esimees)

Eestseisuses veel: Hermo Kuusk (akadeemiline toimkond), Marina Talisainen (kultuuritoimkond), Keiu Talve (sotsiaaltoimkond)

2003/2004

Arvo Anton (esimees), Kadri Kütimaa (aseesimees organisatoorsetes küsimustes), Albina Heider (aseesimees majandusküsimustes)

Eestseisuses veel: Kaidi Arro (akadeemiline toimkond), Eimar Veldre (sotsiaaltoimkond), Marina Talisainen (kultuuritoimkond), Siiri Sõmer (välissuhete toimkond)

2004/2005

Ivar Vesioja (esimees), Lauri Läänemets (aseesimees organisatsioonilistes küsimustes), Roman German (aseesimees majandusküsimustes)

Eestseisuses veel: Juhan Aus (akadeemiline toimkond), Margus Müür (sotsiaaltoimkond), Regina Boitsova (välissuhete toimkond)

Tallinna Ülikool (al. 18.03.2005)

2005/2006

Lauri Läänemets/ kohusetäitja Eimar Veldre (esimees), Eimar Veldre (aseesimees haridus- ja sotsiaalvaldkonnas) Margit Matsalu/ Tiina-Katrina Kaber (aseesimees kultuuri ja välissuhete valdkonnas)

2006/2007

Siiri Liiver (esimees), Liis Lepik (aseesimees organisatsioonilises valdkonnas), Eimar Veldre/ Joonas Pärenson (aseesimees poliitika valdkonnas)

2007/2008

Joonas Pärenson (esimees), Liisa Lumiste (aseesimees haridus- ja teadusvaldkonnas), Getter Tiirik (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas), Mailis Ostra (aseesimees organisatsioonilises valdkonnas)

2008/2009

Mailis Ostra (esimees), Monika Maljukov (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Alan Teder (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas), Siiri Evard (aseesimees organisatsioonilises valdkonnas)

2009/2010

Mailis Ostra (esimees), Alan Teder/ Heidi Türk (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas), Monika Maljukov (aseesimees hariduspoliitika valdkonnas)

2010/2011

Argo Ralja (esimees), Triin Abiline (aseesimees haridus- ja teadusvaldkonnas), Helgi Sammalselg (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2011/2012

Argo Ralja (esimees), Anni Korts-Laur (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Mailee Madeleine Nousiainen /Reimo Kuri (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2012/ 2013

Reet Sillavee (esimees), Triin Kibur (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Dmitri Moskovtsev (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2013/2014

Enelin Paas (esimees), Terje Leola/ Reivo Maasik (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Raiko Puustusmaa (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2014/2015

Enelin Paas (esimees), Katrina Koppel (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Meelis Rondo (aseesimees majandus- ja finantsvaldkonnas), Raiko Puustusmaa/ Kevin Rändi (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2015/2016

Marlen Ulrika Elisabet Kakkori (esimees), Britt Järvet (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Madis Roodla (aseesimees majandus- ja finantsvaldkonnas), Kevin Rändi/ Julius Liiv (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2016/2017

Britt Järvet (esimees), Kelli Piksar (aseesimees haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Karl Andreas Sprenk (aseesimees majandus- ja finantsvaldkonnas), Eva Liina Kliiman (aseesimees sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2017/2018

Elina Kersa (üliõpilaskonna juht), Kelli Piksar (juhatuse liige haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Kaarel Taimla (juhatuse liige sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2018/2019

Elina Kersa (üliõpilaskonna juht), Elizaveta Cheremisina (üliõpilaskonna juht), Lisanna Ots (juhatuse liige haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Karolin Kriiska (juhatuse liige sotsiaalpoliitika valdkonnas)

2019/2020

Johanna Viik (üliõpilaskonna juht), Liisi-Ann Karro (juhatuse liige haridus- ja teaduspoliitika valdkonnas), Erik Mikkus (juhatuse liige sotsiaalpoliitika valdkonnas)