Tallinna maja
Tallinna maja on kahe- või kolmekorruseline kivitrepikojaga puidust üürimajatüüp, mida ehitati Tallinnas alates 1920. aastatest kuni Teise maailmasõjani.[1]
Tallinna maja tüüpi, keskse kivitrepikojaga puitelamuid ehitati 1920.–1930. aastatel Eesti Vabariigi ajal peamiselt just pealinnas, sellest ka majatüübi nimetus Tallinna maja. Hinnanguliselt oli Tallinnas 90% 1920. aastate lõpul ja 1930. algul valminud puitelumaju kivitrepikojaga[2]. Tallinnas on säilinud üle viiesaja seda tüüpi maja, neist 32 on arhitektuurimälestisena riikliku kaitse all.
Hooned
[muuda | muuda lähteteksti]Kuna Tallinna maja tüüpi ehitusaeg jäi pikal perioodil erinevate arhitektuuristiilide üleminekuperioodi, leidub erineva välisilmega maju, kuid tinglikult võib Tallinna majad sõltuvalt ehitusajast ja arhitektuurist jaotada kolme gruppi:
- Venemaa keisririigi ajal, kuni 1918. aastani ehitatud nn varajased Tallinna maja tüüpi majad.
- Eesti Vabariigi ajal u 1918–1935, nn Tallinna majade kõrgperioodil ehitatud majad.
- Peale 1935. aasta Ehitusseaduse muutmise ja täiendamise seadust ehitatud nn hilised Tallinna maja tüüpi majad.
Aastatel 1912–1914 arhitekt Aleksandr Dmitrijevi projekteeritud Vene-Balti laevaehitustehase Vene-Balti asumi elamukompleksi kahekorruselised kivitrepikojaga elamud Kopli poolsaare tipus olid varased Tallinna maja tüüpi. Vene-Balti laevaehitustehase asula alumise kolonii hoonetes oli korrusel kuus eraldatud köögiga ühetoalist korterit (kahekorruselises majas seega kuni kaksteist korterit) ja korteritesse oli uuenduslikult toodud ka vesi ning trepikojas paiknesid vesiklosetid.
Tallinna maja oli Lenderi maja edasiarendus. Selliseid maju projekteerisid mitmed arhitektid (Karl Tarvas jt) ja neid ehitati palju Tallinna eeslinnadesse.[1] Valdavalt oli Tallinna maja kahekorruseline ärklikorrusega hoone, harva kolmekorruseline. Tallinna majade keldrikorrustele rajati tihti eraldi sissepääsud ning sinna olid kavandatud kõikvõimalikud äripinnad. Tallinna majade silikaattelliskivist trepikodadega sõrestikkonstruktsiooniga hooneid ehitasid soodsa riigipoolse ehituslaenuga ärksamad väikeettevõtjad, kes elasid tavaliselt hoone esimese korruse avarates korterites ning andsid kahe- ja kolmetoalised korterid üürile.
Näiteid:
- Lasnamäe linnaosas: Katusepapi tänav 42a, Kiive tänav 4,
- Kesklinna linnaosas: J. Vilmsi tänav 33, Jaan Poska tänav 9 ja 24, J. Köleri tänav 17, 19, 22, 26, August Weizenbergi tänav 7 ja 19, Ferdinand Johann Wiedemanni tänav 3 ja 11, Juhan Kunderi tänav 22 ja Juhan Kunderi 46 // Konstantin Türnpu tänav 13, August Alle tänav 9, Karl August Hermanni tänav 8, 10, 12, 14, Laulupeo tänav 7 ja 17, Valgevase tänav 11 ja 18, Raua tänav 19, Tina tänav 19, Nafta tänav 14 Jakobi tänav 16, 23, 25, Pärnu maantee 124, 128 // Alevi tänav 2, Väike-Ameerika tänav 20, Toom-Kuninga tänav 32, Koidu tänav 64, 66, 68b, 81, 83, 84, 113a, Tehnika tänav 17, 19, 20/1, 71, 73, 95, 121, 123, 125, 127, Kesk-Ameerika tänav 10, Luha tänav 1, 35/35b, 35a, Videviku tänav 32, Magasini tänav 24, Vana-Lõuna tänav 33, Vana-Veerenni tänav 5, Õilme tänav 3, Saturni tänav 3, 4, 5, 7, 11, 12, 13, 14, Komeedi tänav 9a, 16, 18, Tondi tänav 20, 37, 39, Juurdeveo tänav 4 ja 17, Kauba tänav 7, 9, 11, 32,
- Kristiine linnaosas: Amandus Adamsoni tänav 5a ja 24, Villardi tänav 33, Endla tänav 28, 38, 58, 60, 62, 64, Kannikese tänav 9 ja 11, Kullerkupu tänav 3 ja 18, Madara tänav 2, 9, 15, 37, Tulbi tänav 4 ja 5, Tulika tänav 1, 26 ja 28, Paldiski maantee 42b,
- Põhja-Tallinna linnaosas: Saue tänav 1, Ristiku tänav 3, 4b, 5, 65, Salme tänav 7, Uus-Kalamaja tänav 3 ja 5, Kungla tänav 11, 20, 21, Kungla tänav 22 // Leigeri tänav 1, Kungla 27, 53/1, Kalevi tänav 27, 29, 31, 33, 38, 40, 42, Salme tänav 7, 15, 17, 19, 21, 25, 27, Volta tänav 14, 16, 18, 20, 22, 24, 26, 28, 30, 32, 34, Ao tänav 5, 6, 7, 8, 10, Roo tänav 3, Artur Kapi tänav 1, 2, 3, 4, 6, 8, Telliskivi tänav 50, 52-54, Heina tänav 18, 49, 53, Maisi tänav 1, Taime tänav 2, Mulla tänav 6, Kibuvitsa tänav 20 ja 31, Kopli tänav 18 ja 38, Väike-Patarei tänav 8a, Vabriku tänav 32, 34, 36, Tööstuse tänav 9a, 37 Liinivahe tänav 2 ja 17, Sepa tänav 1, 5, 27[3].
Heina ja Taime tänava nurgal – Taime tänav 1 ja Kibuvitsa tänaval (Kibuvitsa 20, 22, 31 jt) on võimalik vaadelda kõige pikemat Tallinna majade terviklikku rivi Tallinnas. Komplektne Tallinna maja tüüpi hoonetekogum asub Kalamajas, terviklik kvartal Tallinna maju asub Salme, Tõllu, Kungla ja Kalevi tänava vahel.
Tallinna majade alamliik olid arhitekt Wilhelm Salemanni kavandatud majad: nt. Salme tänav 17, 19, 21, Tõllu tänav 12, Amandus Adamsoni tänav 24 ning krohvitud Tallinna tüüpi kortermajad, nt arhitekt Eugen Sachariase kavandatud Kalevi tänav 33 ja arhitekt Karl Tarvase Artur Kapi tänav 1.
Arhitektuurimälestised Tallinnas: Salme 15[4], Salme 17[5], Salme 19, [6], Salme 21[7], Amandus Adamsoni tänav 24[8], Kungla 20[9] ja 22 // Leigeri tänav 1[10], Leigeri tänav 3[11] ja 5[12], Kalevi tänav 27[13], 29[14], 31[15], 33[16], Valgevase tänav 3[17] ja 11[18], Telliskivi tänav 52 ja 54[19], Artur Kapi tänav 1[20], 2[21], 3[22], 4[23], 6[24], 8[25], Aasa tänav 3a[26], Jaan Poska tänav 24 / Roheline aas 6 jt.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]- Liinivahe 17
- Sepa tn 5 // 1. liin, 2016. aastal
- Algne Sepa 20, 2016. aastal
- Sepa 31, 2016. aastal
- Kaevuri tänav 2 // Sepa tänav, 2016. aastal
- Tõllu 12
- Kopli 18
- Kungla 20
- Kalevi 27
- Kalevi 29
- Kalevi 31
- Kalevi 40
- Tööstuse 37
- Telliskivi 52
- Leigeri 1 // Kungla tänav 22
- Leigeri 3
- Leigeri 4
- Leigeri 6
- Valgevase 11
- A. Kapi 2
- A. Kapi 3
- A. Kapi 4
- Weizenbergi 19
- Luha 1 ja 3
- Luha tänav 35A
- Videviku tänav 32
- Endla 38
- Tehnika 17
- Tehnika 19
- Tehnika 127
- Juurdeveo 17
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 "Tallinna päris oma majad" Jaak Juske blogi, 3. august 2014
- ↑ Bölau, K. Väljakujunevatest Tallinna elamu tüüpidest. Tehnika Ajakiri, 1931, nr 10.
- ↑ Tallinn, project Tallinna maja, https://photobuildings.com
- ↑ Elamu Salme t. 15, 1930. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Salme t. 17, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Salme t. 19, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Salme t 21, 1930. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu A.Adamsoni t. 24/ Ao t. 12, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kungla t 20, 1920.- 1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kungla t 22, 1932. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Leigeri t. 3, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Leigeri t 5, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kalevi t. 27, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kalevi t. 29, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kalevi t. 31, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kalevi t. 33, 1920.-1930. aastad kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Valgevase t. 3, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Valgevase t. 11, 1932. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Telliskivi t. 52-54, 1931. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu A.Kapi t. 1, 1935. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu A. Kapi t 2, 1935. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu A.Kapi t. 3, 1935. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu A. Kapi t 4, 1935. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu A.Kapi t. 6, 1935. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Kapi t 8, 1935. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
- ↑ Elamu Aasa t. 3, 1929. a. kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 01.11.2022)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mark Sepp. Tallinna maja. Hoonetüübi areng ja säästev uuendamine. Ilmumisaasta 2013, 31 lk, ISBN 9789949210916
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ester Vaitmaa, Tallinna maja, forte.ee, 30.09.2016
- HOONETÜÜBI Kujunemine