Tarbija
Tarbija (ingl.k. consumer) on füüsiline isik, kes on ostnud mingi toote isiklikuks kasutamiseks või kasutamiseks kodumajapidamises. Tarbija on ka ettevõte, kes on soetanud mingeid materjale või valmistooteid oma tegevuse toetamiseks, mitte müügiks ega vahetuks kasutamiseks tootmises. [1]
 | See artikkel räägib majanduse mõistest; ökoloogia mõiste kohta vaata artiklit Konsument |
Tarbija on hüviseid tarbiv isik. Tarbija on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega.[2][3]
Tarbekaup, tarbekaubad (ingl.k. consumer goods) on kaubad, mida toodetakse rahuldamaks pigem üksikisikute vajadusi, kui kasutamiseks tootmises ja teenuste osutamisel. Need on kaubad, mida ostetakse ostja poolt isiklikuks kasutamiseks, tema perekonnaliikmete või kodumajapidamise tarvis. [1]
Turundus
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbija on see, kes ostab tooteid vaid tarbimise, mitte edasimüügi või reklaami eesmärgil. Tarbija on indiviid, kes maksab mingi hulga raha, et tarbida soovitud/vajalikku toodet või teenust. Tarbija käitumist võivad mõjutada ja suunata erinevad reklaamid ja turundus, kuid otsuse, kas osta toodet või mitte, teeb lõpuks ikkagi tarbija. Tarbijal on suur roll majandussüsteemis. Tarbija nõudluseta puuduks tootjatel motivatsioon toota ning seda tarbijale edasi müüa. Tarbija moodustab osa turustusahelast.[4]
Tarbija kulutusi määravad tegurid
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbijate kulutusi mõjutavad erinevad tegurid. Kõige olulisem tegur on sissetulek. Ilma selleta puuduks tarbijal vahendid, et kaupu osta. Sissetulekute kasvades kasvab ka nõudlus. Tihti loovad tootjad suure nõudluse rahuldamiseks juurde uusi töökohti. Kui töötajate palgad tõusevad, hakkavad nad rohkem kulutama. Sellest kujuneb tsükkel, mis viib pideva majandusliku laienemiseni. Kui tootjad ei suuda nõudlust rahuldada ega suurenda pakkumist, tõstavad nad hindu, mis loob inflatsiooni.[5]
Tarbija põhiõigused
[muuda | muuda lähteteksti]Tarbijal on õigus:
1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
2) saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta;
3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet;
4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud;
5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist;
6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Logistikasõnastik. Seilecs. 2021. ISBN 9789916960066.
- ↑ 2,0 2,1 Riigikogu (08.01.2020). "Tarbijakaitseseadus". Riigi Teataja.
- ↑ "Glosbe". Vaadatud 09.03.2020.
- ↑ Charlotte Pavi (26. detsember 2019). "Who is a Consumer?". Toppr.[alaline kõdulink]
- ↑ Kimberly Amadeo (25. jaanuar 2020). "Consumer Spending and Its Impact on the Economy". the balance.