Tartu Ringkonnakohus
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2018) |
Tartu Ringkonnakohus on Eesti teise astme kohus asukohaga Tartus.
Aastatel 1918–1935 tegutses kohus Tartu-Võru Rahukogu nime all. 1. veebruarist 1935 on nimeks Tartu Ringkonnakohus. Kohus suleti Vene okupatsiooni ajal. Lühikest aega tegutsesid ringkonnakohtud Saksa okupatsiooni aastatel. Taas alustas Tartu Ringkonnakohus tegevust 15. septembril 1993.
Tartu Ringkonnakohus vaatab teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Tartu ja Viru Maakohtu ning Tartu Halduskohtu lahendite peale esitatud kaebusi.
Kohtus töötab 16 kohtunikku, kes vaatavad läbi tsiviil-, kriminaal-, väärteo- ja haldusasju kolmeliikmelises koosseisus.
Tartu Ringkonnakohtu esimees on Tiina Pappel[1] ja kohtudirektor Tiina Ereb.
1993–2002 paiknes kohus aadressil Lossi tänav 17. 2002. aasta augustis kolis kohus Tartu kohtumajja aadressil Kalevi tänav 1. Alates 18. märtsist 2024 asub Tartu Ringkonnakohus aadressil Veski 32, Tartu.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tartu-Võru Rahukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu, kaasa arvatud Tartu-Võru rahukogu. Tartu-Võru rahukogu tööpiirkonnaks määrati Tartu ja Võru maakond ning Eesti külge liidetud endise Pihkva kubermangu osad. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Tartu-Võru rahukogu tööpiirkonda Valga linna ning Valga ja Pihkva maakonna osadega.[2]
Tartu-Võru Rahukogu (hilisem Tartu Ringkonnakohus) loodi kohtuministeeriumi korraldusega 24. novembril 1918 ja selle esimeheks nimetati Lui Olesk, abiesimeheks Johannes Ermas, rahukohtunikkudeks Tõnis Saarepera, Frits Wihwelin, Hans Siimer, Theodor Müttel, Martin Taevere ning Rudolf Jaska, Rahukogu juurde prokuröriks nimetati Johannes Müller. [3]
Tartu-Võru Rahukogu asus aastatel 1922–1935 Tartus aadressil Veski 32. 1928. aastal töötas rahukogus esimees, kaks abiesimeest ja 13 alalist liiget, peale selle kuulus tema ringkonda 17 rahukohtunikku ja 19 kohtu-uurijat.
Kohtu esimehed on olnud Lui Olesk (21. november 1918 – 25. juuli 1919),[4] Martin Toomere, Karl Pikk, Mihkel Klaassen (1922–1924), Johannes Müller, Rudolf Gabrel (1925–1933) ja Vladimir Kuusik (1933–1935).
Tartu ringkonnakohus
[muuda | muuda lähteteksti]1935. aasta kohtureformiga muudeti ära ka senised ringkonnakohtute liitnimed, Tartu-Võru rahukogu nimeks sai Tartu ringkonnakohus.[5]
Tartu Ringkonnakohus kolis 1935. aasta sügisel aadressile Aia 64 Riigikohtu endistesse ruumidesse.
Tartu Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
- Tartu 1. jaoskonnakohtunik Veski 32
- Tartu 2. jaoskonnakohtunik Veski 32
- Tartu 3. jaoskonnakohtunik Veski 32
- Tartu 4. jaoskonnakohtunik Veski 32
- Tartu 5. jaoskonnakohtunik Veski 32
- Tartu 6. jaoskonnakohtunik Veski 32
- Valga 1. jaoskonnakohtunik Vabaduse 6
- Valga 2. jaoskonnakohtunik Vabaduse 6
- Tõrva jaoskonnakohtunik Tartu 29
- Jõgeva jaoskonnakohtunik Jaama 5
- Mustvee jaoskonnakohtunik Tartu 33a
- Elva jaoskonnakohtunik Jõe 2
- Otepää jaoskonnakohtunik Võru 22
- Võru 1. jaoskonnakohtunik Vabaduse 13
- Võru 2. jaoskonnakohtunik Vabaduse 13
- Võru 3. jaoskonnakohtunik Vabaduse 13
- Petseri 1. jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
- Petseri 2. jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
- Petseri 3. jaoskonnakohtunik Eesti Panga Petseri osakonna maja
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks.[6] Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19. detsembri 1940 määrusega määrati Tartu Ringkonnakohtu asukohaks – Tartu, Tartu 1.–6., Jõgeva, Pala, Mustvee, Elva, Otepää, Võnnu, Valga 1. ja 2., Tõrva, Võru 1. ja 2., Antsla, Põlva, Petseri 1. ja 2., Irboska, Värska ning Laura rahvakohtujaoskondadest.[7]
Tegevus pärast Eesti taasiseseisvumist
[muuda | muuda lähteteksti]3. juulil 1992 jõustunud Eesti põhiseaduse alusel taastati Eestis kolmeastmeline kohtusüsteem. 19. augustil 1993 nimetas president Lennart Meri Tartu Ringkonnakohtu kohtunikeks Hele-Kai Remmeli, Peeter Jerofejevi, Ott Järvesaare, Ago Kutsari, Mati Kartau, Aarne Sarjase ja Henn Jõksi. Kohtu esimeheks määras Riigikogu Ago Kutsari, kes töötas selles ametis kuni aastani 2009. 15. septembril 1993 alustasid tööd ringkonnakohtud, millega käivitus kolmeastmeline kohtusüsteem. Esialgu moodustati vaid tsiviil- ja kriminaalkolleegiumid.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tartu ringkonnakohtu esimeheks saab Tiina Pappel, www.just.ee.
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ Eesti kohus 10-aastane., Postimees (1886-1944), nr. 329, 2 detsember 1928
- ↑ "Rahukogud (ringkonnakohtud) Eesti Vabariigis 1918–1940" (PDF). Originaali arhiivikoopia (PDF) seisuga 14. jaanuar 2019. Vaadatud 14. jaanuaril 2019.
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3.
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914