Teatejooks

Teatejooks on mitmest etapist koosnev võistkondlik ala, kus võistkonnaliikmed läbivad ükshaaval järjestikused etapid ja üks jooksja annab teate (kas teatepulga näol, puudutusega või muul moel) edasi järgmisele sama võistkonna jooksjale.

Teatejookse korraldatakse kergejõustikus ja orienteerumises. Teatejooks algab reeglina ühisstardist, kus esimese vahetuse võistlejad stardivad üheaegselt. Kergejõustiku teatejooksudes kasutatakse teatepulka, ekidenis on kasutatud ka teatelinti. Orienteerumisjooksu teatevõistlustel antakse teatemärguanne edasi nii, et lõpetanud vahetuse jooksja kas puudutab järgmise vahetuse jooksjat või annab talle võistluskaardi. Teate üleandmine peab toimuma teatevahetusalas.

Olümpiamängude kavva kuuluvad 4 × 100 meetri teatejooks ja 4 × 400 meetri teatejooks.

Eesti teatejooksude meistrivõistlustel on võisteldud aga ka järgmistel distantsidel:^[1]

• ekiden: 5+10+5+10+5+7,195 km maanteeteatejooks
• 4 × 1500 meetri teatejooks (mehed) ja 3 × 800 meetri teatejooks (naised)
• suur-Rootsi teatejooks: 100+200+400+800 m (mehed) ja väike-Rootsi teatejooks: 100+200+300+400 m (naised)
• 4×110 meetri tõkkejooks (mehed) ja 4×100 meetri tõkkejooks (naised)

Orienteerumise maailmameistrivõistlustel on kavas kaks teatejooksu ala:^[2]

• klassikaline teatejooks – meeskondadele (3 meest) ja naiskondadele (3 naist); joostakse metsamaastikul, ühe etapi läbimise aeg on 30–40 minutit (läbitakse 5–7 km sõltuvalt maastikust)
• sprindi segateatejooks – segavõistkondadele (4 liiget); joostakse peamiselt linnamaastikel ja parkides, järjestuses naine-mees-mees-naine, ühe etapi läbimise aeg on 12–15 minutit.

Orienteerumise teatevõistlustel kasutatakse kaasvõistlejate jälitamise vältimiseks hajutust, mis tähendab, et samal etapil ei ole kõikidel võistkondadel samad kontrollpunktid, vaid kontrollpunkte kombineeritakse võistkondade ja etappide vahel, kuid nii, et kokkuvõttes läbivad kõik võistkonnad sama üldpikkusega distantsi ja samade kontrollpunktidega raja samas suunas.