Teresa Ávilast

Paul Rubensi õlimaal Ávila Teresast (u 1615)

Teresa Ávilast, sünninimega Teresa Sánchez de Cepeda y Ahumada, tuntud ka kui püha Jeesuse-Teresa, Ávila püha Teresa ja Ávila Teresa, (28. märts 1515 – 4. oktoober 1582) oli Hispaaniast pärit roomakatoliku kiriku müstik, nunn ja teoloog.

Ta tegutses vastureformatsiooni ajal ja kuulus karmeliitide ordusse, olleski eeskätt tuntud ordu reformimisega 16. sajandil eesmärgiga taastada algupärasem, eremiitlikum kloostrielu korraldus. Reformi tulemusena, millele aitas kaasa ka püha Risti Johannes, eraldus karmelitiidest karmima sisekorraga Paljasjalgsete Karmeliitide Ordu.

Tema kirjutatud teoseid, millest tuntumad on ta autobiograafia ning vaimulikud tekstid "Camino de Perfección" ('Täiuslikkuse tee'; 1577) ja "El Castillo Interior" ('Sisemine kindlus'; 1588), peetakse olulisteks nii renessansiaegses Hispaania kirjandusloos kui ka kristlikus müstitsismis ja meditatsioonis.

1614. aastal kuulutas paavst Paulus V ta õndsaks[1] ja 1622. aasta märtsis korraldas paavst Gregorius XV Teresa kanoniseerimise[2]. Paavst Paulus VI kuulutas tema ja Siena Katariina 27. septembril 1970 katoliku kiriku ajaloo esimesteks naissoost kirikudoktoriteks.[3][4]

  1. Eire 2019, lk 102
  2. Eire 2019, lk 218
  3. Tyler & Howells 2016, lk 2 ja 101.
  4. Eire 2019, lk 217218.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]