Thanka

Thanka ehk thangka ehk tanka on Tiibeti budismis jumaluse piltkujutis.

Paljud thankamaalijad olid esmalt joogid ehk mahasiddhad, kes rituaalide abil kutsusid esile endas nägemuse ehk visualiseerisid jumaluse ja maalisid siis selle kujustamise instruktsioonina teistele mahasiddhadele. Selline on pärimus thankade tekkeloo kohta.

Väga olulisel kohal on jumaluste kujutamisel ja maalimisel nende täpsed proportsioonid ja suhe ümbritsevasse ruumi, mida kujutatakse thankal.

Kõigil Tiibeti budismi koolkondadel on olnud traditsiooniks omada isiklikku vastavalt koolkonna panteonile ka proportsioonide kaanonit mis kuulus iga kloostri raamatukogus asuvate tekstide hulka. Neis on täpselt kirjeldatud kõik mõõdud thanka peategelasest kuni ornamendi ja mustriteni välja, mida kasutatakse maalimisel.

Sellega hoiti ära traditsiooni muutumine ja valetõlgendused jumaluste edasiandmisel.

Thanka ei ole lihtsalt pilt vaid sümboolne jutustus ehk piktogramm, mille abil jutustati konkreetse jumaluse elu ja tegevust.

Thankad olid kodus enamikul tiibetlastest, kes olid budistid või bön religiooni järgijad.

Mis on põhjuseks, et budistid tarbivad, vajavad, tellivad thankasid (ikoone, pühasid kujutisi)? Peale kujustamise ja jumalale annetuste tegemise, praktiseerimise on veel muid põhjuseid, näiteks

- haigus või õnnetused

- surm perekonnas

Vajadus thanka järele oli tihti seotud kindla religioosse rituaaliga. Nagu iga vooruslik tegu, usuti, et ka thanka ehk uue jumaluse kujutise tellimine toob kaasa pälvimusi.

Läbi ajaloo olid paljud thankamaalijad lihtsalt kunstnikud, kes dekoreerisid kloostreid, templeid ja muid ehitisi. Sageli oli kunstniku amet pere traditsiooniks, tavaliselt läbi mitme põlvkonna. Mis puutub thankadesse, siis selles osas on Tiibetis alati domineerinud kloostrid, kes lõid kaanoni ja nõudsid, et thankamaalijad ka seda järgiksid.

Dzambala, üks neljast ilmakaare kaitsjast .V.Väärtnöu illustratsioon

Samuti on kuulsaid laamasid ja munki, kes olid väga meisterlikud thankamaalijad. Näiteks X karmapa Chos-dbjings-rdo-rje (1604–1674) ja Si-tu pan-chen chos-kji-'bjungs-gnas (1700–1774).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]