Tiiu Erelt
Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.
Tema erialase tegevuse põhialad on olnud keelekorraldus, terminoloogia ja leksikoloogia ning paljude erialade oskuskeele kujundamine. [1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Tiiu Erelt on lõpetanud 1960. aastal Tallinna 2. Keskkooli ning õppinud aastatel 1960–1965 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti filoloogia osakonnas, kitsam eriala soome-ugri keeled. [1]
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1965–2009 töötas ta Eesti Keele Instituudis (aastani 1993 Keele ja Kirjanduse Instituut). On töötanud vanemlaborandina ja nooremteadurina, 1990. aastast vanemteadurina, 2003–2008 peakeelekorraldajana. 1977–1984 õpetas ta Tartu Riiklikus Ülikoolis terminoloogia- ning 1984 ja 1986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis keelekorralduse kursust. 1993 pidas loenguid Helsingi Ülikoolis. Ta on töötanud patendinduse, ehituse, pedagoogika ja keeleteaduse terminoloogia ning kutse- ja ametinimetuste täpsustamisel. Osalenud õigekeelsussõnaraamatute koostamises, sealhulgas on ka 1999. ja 2006. aasta õigekeelsussõnaraamatu toimetaja ja kaaskoostaja ning üks 1976. ja 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu koostajaid. Toimetanud muuhulgas ka "Vene-eesti sõnaraamatu" 3. ja 4. köite.[2]
Tiiu Erelt on olnud Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige (1995–2000 toimkonna vanem) ning vabariikliku õigekeelsuskomisjoni liige (1972–1978 teadussekretär).
Ta on avaldanud üle 270 publikatsiooni.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1999 Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind
- 2000 Eesti Vabariigi teaduspreemia
- 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2013 Eesti Keeletoimetajate Liidu auliige
- 2017 Emakeele Seltsi auliige
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vene-eesti kutse- ja ametinimetuste sõnastik (1979, koos Anna Argali ja Kristjan Toropiga)
- Eesti oskuskeel (1982)
- Väike uudissõnastik (1983, 1989)
- Uudis- ja unarsõnu (1985, koos Rein Kulli ja Henno Meristega)
- Eesti-soome keeleteaduse sõnastik (1992, 1995)
- Nimekirjutusraamat (1993, autoreid)
- Eesti ortograafia (1995, 2005)
- Eesti keele käsiraamat (1997, 2007, koos Mati Erelti ja Kristiina Rossiga)
- Eesti keelekorraldus (2002)
- Eesti-inglise keeleteaduse sõnastik (2003, koos Mati Erelti ja Enn Veldiga)
- Eesti oskuskeelekorralduse seisund (2003, koos Arvi Tavastiga)
- Terminiõpetus (2007)
- Keelenõuanne soovitab 1–4 (1996–2008, autoreid)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tiiu Erelti abikaasa on Mati Erelt. Nende pojad on Pekka Erelt ja Jaan Erelt.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Tiiu Erelt |
- ETIS: Tiiu Erelt
- Ott Heinapuu. "ÕS-i toimetaja: ühiskond ei poolda keelekasutuse pärast karistamist" Eesti Päevaleht, 17. august 2009
- Hille Saluäär. "Palju õnne, Tiiu Erelt!" Õiguskeel, veebruar 2012