Toompark

Perekonnanime kohta vaata artiklit Toompark (perekonnanimi).

Toompark
Snelli tiik Toompargis
Asukoht Vanalinn, Tallinn
Koordinaadid 59° 26′ 17″ N, 24° 44′ 9″ E
Pindala 11,1 km²
Kaart

Toompark on haljasala Tallinna kesklinnas. Haljasala piires on ka endisest vallikraavist moodustatud Snelli tiik ning spordiväljak.

Toompea, Toompark ja Snelli tiik

Toompargi piir kulgeb Toompuiestee ja Nunne tänava ristumiskohast mööda Nunne tänava pargipoolset teemaad kuni Nunne 11 kinnistuni, mööda nimetatud kinnistu läänepoolset piiri ja piki selle sirgjoonelist pikendust lõunasse kuni Toompea müürini, mööda müüri edelasse ja seejärel lõunasse kuni ristumiseni Falgi teega, mööda Falgi tee pargipoolset teemaad läände kuni ristumiseni bastioni müüriga, mööda müüri kirdesse ja loodesse ning piki müüri sirgjoonelist pikendust kirdesse kuni kinnistu Toompuiestee 18c hooneni, mööda nimetatud hoone pargipoolset seina kuni Toompuiesteeni ning mööda Toompuiestee pargipoolset teemaad põhja ja seejärel kirdesse kuni ristumiseni Nunne tänavaga, jättes välja kinnistud Toompuiestee 24, 26 ja 30[1].

Türgi tiib

[muuda | muuda lähteteksti]
Toompargi bastionikindlustuste Türgi tiib
Toompargi bastionikindlustuste Türgi tiib ja trepp Falgi teele

Pargi Toompea-poolset Falgi teega piirnevat osa, kus asunud Tallinna muldkindlustusvööndi Tallinna bastionikindlustuste osa on nimetatud Türgi tiivaks[2]. Türgi tiival paiknevad kaitserajatise maa-alused ruumid ehitati aastatel 1689–1696 ja kolmnurkselt välja ulatuv muldkindlustus valmis aastatel 1698–1703.

1860. aastatel rajati Toompeale pääsuks Tallinna vanalinna kahe bastioni vahele Falgi tee. Falgi tee kõrval Toompargis asuv Türgi tiivaks nimetatud kindlustus oli maa alt ühendatud Rootsi bastioniga[3]. 1930. aastatel ehitati Falgi teelt Toomparki viiv trepp ja 1930. aastate lõpus kohandati Rootsi bastioni Türgi tiiva maa-alused ruumid varjendiks ning sissepääsuhoone fassaad[4] on oletatavalt rajatud peale 1935. aastat.

Taastatud Tallinna muldkindlustusvööndi Gootide reduut

Treppi restaureeriti viimati arvatavalt 1970. aastate lõpul. 2019. aastal renoveeriti müüritis ja trepp, mis viib Toompealt laskuvalt Falgi teelt kõrvalasuvasse Toomparki.

Gootide reduut

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Gootide reduut

Snelli staadion

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Snelli staadion, endine Eesti NSV aegne ÜVSÜ “Tööjõureservide” Eesti Tööjõureservide staadion (59° 26′ 12″ N, 24° 44′ 7″ E)

Toompea kõrgendiku ja Toompea lossi jalamil asuv ala koosneb jalgpalliväljakust, kahest korvpalliväljakust, kergejõustikurajast ning klubihoonest.

Snelli tiik

[muuda | muuda lähteteksti]

Toompea lossi kaitserajatisest (vallikraavist) moodustunud kunstlik veekogu (tiik), mis asub Tallinna Kesklinna linnaosas Vanalinna asumis ning jääb Toompea kõrgendiku, Falgi tee, Toompuiestee ja Nunne tänav vahele.

Snelli tiik
Snelli tiik 2018. aasta suvel
 Pikemalt artiklis Snelli tiik

Patkuli reduut

[muuda | muuda lähteteksti]
Patkuli reduudi jäänused Toompargis

Endise vallikraavi, hilisema Snelli tiigi Toompea külgsel osal asub algse Patkuli reduudi väljaulatuv reduudiosa.

 Pikemalt artiklites Vendide bastion ja Patkuli reduut (59° 26′ 18″ N, 24° 44′ 16″ E)

Patkuli trepp

[muuda | muuda lähteteksti]
Patkuli trepp ja Stenbocki maja Toompea nõlval
 Pikemalt artiklis Patkuli trepp

Patkuli trepp ühendab all-linna Toompeaga Balti jaama poolsest küljest. Patkuli trepp algab Nunne tänava kõrval Snelli tiiki ümbritseva Toompargi Toompea põhjaküljelt ning tõuseb mööda mäenõlva Toompeal Rahukohtu tänav 3 ja 5 hoonete vahelisel alal asuvale Patkuli vaateplatvormile.

Trepp ehitati 1903. aastal ja avati 6. oktoobril 1903. aastal.

Balti jaama vastas asunud 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk

Snelli tiigi ääres Toompargis asus 1. detsembril 1974 avatud 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu mälestusmärk.

  1. Tallinna parkide kaitse alla võtmine ja välispiiride kirjeldused, Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus nr 341, 06.05.2004, RTL 2004,64,1075
  2. Pika Hermanni juurest pääseb otse Toompargi Türgi tiiba, pealinn.ee, 19. november 2019
  3. Eero Kangor, AVASTUSRETK üle Türgi tiiva Skåne bastionile, Kesklinna Sõnumid, 19 veebruar 2020
  4. OMA Fassaad OÜ. TÜRGI SISSEPÄÄS