Tuuli Jõesaar
Tuuli Jõesaar, sünninimi Tuuli Aug, (sündinud 1984. aastal[1]) on eesti ajakirjanik, mitme ajakirjandusauhinna laureaat.
Ta on alates 2017. aasta detsembrist nädalalehe Eesti Ekspress ajakirjanik. Aastatel 2006–2017 töötas ta ajalehes Eesti Päevaleht. Eesti Ekspressi hinnangul on Jõesaare näol tegemist Eesti ajakirjandusmaastiku tõelise tipuga, kes kirjutab intrigeerivatel teemadel. Ajakirjanik ise kommenteerib, et ta tahab teha lugusid, mida oleks põnev uurida, põnev kirjutada ja ka põnev lugeda.[2]
Jõesaar lõpetas 2002. aastal Läänemaal Pürksis rootsi keele ja Põhjamaade kultuuri süvaõppega Noarootsi Gümnaasiumi ja 2005. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna bakalaureuseõppe skandinaavia keelte ja kultuuri erialal.[3][4]
Edulood
[muuda | muuda lähteteksti]2011–2012
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aasta aprillis ilmus Eesti Päevalehes Jõesaare artikkel "Üle 36 000 pensionäri ei ole saanud 856 eurot, millele neil oleks õigus", mille tulemusena maksis riik selle raha pensionäridele välja. 2012. aasta alguses kokku tulnud Oivalise ajakirjanduse aastapreemia žürii hindas auhinna määramisel Jõesaare loo puhul eeskätt teemapüstitust ning loo mõju.[5]
2012. aasta juunis Eesti Päevalehes ilmunud Jõesaare lugu "Ellujäämisõpetus hooldushaigla patsiendi lähedastele" äratas 2013. aasta veebruaris kokkutulnud Eesti Ajalehtede Liidu žürii tähelepanu ning nomineeris Tuuli Jõesaare parima arvamusloo preemia saamiseks.[6]
2015
[muuda | muuda lähteteksti]2015. aasta septembris-oktoobris ilmusid Eesti Päevalehes Jõesaare lood lastele mürgist kloordioksiidi (MMSi skandaal) jootvatest vanematest. Jõesaare MMSi-skandaali artiklite sari teadvustas, kui laialt on ebateadus Eestis levinud. Politsei algatas MMS-grupi eestvedajate suhtes kriminaalmenetluse. Jõesaare kirjutised omasid sedavõrd ajakirjanduslikku ja ühiskondlikku mõjukust, et 2016. aastas veebruaris kokkutulnud Eesti Ajalehtede Liidu žürii määras autorile kaks preemiat: uuriva ajakirjanduse ja aasta ajakirjaniku preemia.[7][8][9]
Uuriva ajakirjanduse ehk Bonnieri auhinna andis 1. märtsil 2016 Rootsi suursaatkonnas toimunud pidulikul vastuvõtul Tuuli Jõesaarele üle Rootsist kohale saabunud aktsiaseltsi Äripäev nõukogu liige Hans-Jacob Bonnier[9] Mõni päev hiljem korraldas Eesti Ajalehtede Liit Tallinnas Õpetajate Majas pressipeo, kus avalikustati ajakirjanduspreemiate 2015. aasta konkursi võitjad ja anti üle auhinnad. Aasta ajakirjanikuks 2015 sai Tuuli Jõesaar[10].
2016
[muuda | muuda lähteteksti]2016. aasta veebruaris Eesti Päevalehes ilmunud Jõesaare artiklid "Ränga bussiõnnetuse toimumiskohas eiratakse riiklikke libedustõrje nõudeid", "Libedustõrje nõudeid ei täidetud suurtel maanteedel aastaid" ja "Maanteeametil kästi libedustõrje lepinguid kiiresti muutma hakata" tõid Jõesaarele Eesti Ajalehtede Liidu uudise preemia (määramine 2017. aasta märtsis).[11]
Jõesaare 2016. aasta juulis Eesti Päevalehes ilmunud lood "Riigiamet lubas toidulisandi pähe Eestis müüki ohtlikku väävelhapet sisaldava preparaadi" ja septembris ilmunud "Analüüs näitab: imeravim Cellfood on väävelhappe ja kraanivee segu" tõid talle Bonnieri preemia nominatsiooni.[12][13]
Ebaõnnestumised
[muuda | muuda lähteteksti]31. mail 2017 ilmus Eesti Päevalehes Jõesaare artikkel "Hambaarst kasutab patsientidel absurdset imemasinat".
TimeWaver Eesti esitas Tuuli Jõesaare artikli osas vaide Eesti Ajalehtede Liidu Pressinõukogule.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu arvates on artiklis olev sõna „absurdne“ ajakirjaniku hinnang, mis artiklis tõestamist ei leia.[14]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2011 – Oivalise ajakirjanduse aastapreemia[5]
- 2012 – Eesti Ajalehtede Liidu arvamuse preemia nominent[6]
- 2015 – Bonnieri preemia[10]
- 2015 – Eesti Ajalehtede Liidu aasta ajakirjanik[10]
- 2016 – Bonnieri preemia nominent[12]
- 2016 – Eesti Ajalehtede Liidu uudise preemia[13]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Ta abiellus 2010. aastal Eesti kaitseväes teeninud ja Afganistanis missioonil käinud Ott Jõesaarega.[15]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Nädala portree – Tuuli ja Ott Jõesaar: "Kui ise pidurit ei tõmba, ei jää midagi elus tegemata". eestielu.com, 22. detsembers 2017
- ↑ Tere tulemast Eesti Ekspressi, Tuuli Jõesaar!. ekspress.delfi.ee, 18. detsembers 2017
- ↑ Vilistlased. ng.edu.ee
- ↑ Skandinaavia keeled ja kultuur. ut.ee
- ↑ 5,0 5,1 Oivalise ajakirjanduse preemia võitis Tuuli Jõesaar. postimees.ee, 14. veebruar 2012
- ↑ 6,0 6,1 Žürii valis parima uudise, arvamuse, olemusloo ja noore ajakirjaniku nominendid. eall.ee, 13. veebruar 2013
- ↑ Žürii valis Bonnieri preemia nominendid. eall.ee, 3. veebruar 2016
- ↑ Aasta ajakirjaniku nominendid on Tuuli Jõesaar, Aime Jõgi ja Piret Reiljan. eall.ee, 22. veebruar 2016
- ↑ 9,0 9,1 Bonnieri preemia võitis Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehest. eall.ee, 1. märts 2016
- ↑ 10,0 10,1 10,2 Ajakirjanduspreemiate võitjad said kätte auhinnad. eall.ee, 4. märts 2016
- ↑ Selgusid viie ajakirjanduspreemia kategooria nominendid. eall.ee, 7. veebruar 2017
- ↑ 12,0 12,1 Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid. eall.ee, 23. jaanuar 2017
- ↑ 13,0 13,1 Pressipeol avalikustati ajakirjanduspreemiate võitjad. eall.ee, 4. märts 2017
- ↑ "Pressinõukogu otsus 26.10.2017 - Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava". 26.10.2017. Vaadatud 15.02.2019.
- ↑ Missioonil vigastada saanud sõdurid vajavad tuge. postimees.ee, 24. detsember 2010
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tere tulemast Eesti Ekspressi, Tuuli Jõesaar!. ekspress.delfi.ee, 18. detsembers 2017
- Ajakirjanik Tuuli Jõesaar: ma ei aja kodukujunduses taga ühte kindlat stiili. maakodu.delfi.ee, 5. veebruar 2018
- Tuuli Jõesaar. Elektrikatkestus paiskaks Eesti kaosesse: mobiilside kaob kuue tunniga ja tööle jääb vaid tosin tanklat. ekspress.delfi.ee, 13. juuni 2018