Umbisikuline tegumood

See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2009) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Umbisikuline tegumood ehk impersonaal ja isikuline tegumood ehk personaal on tegumoe kategooriad.

Umbisikuline tegumood näitab, et tegijaks on keegi tundmatu tegija, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, näiteks Teises toas lauldi. Tegija ei pea olema tingimata elus, näiteks Kirstus lamatakse.

Eesti keeles on põhiline tegumoevastandus personaal: impersonaal (morfoloogiline), aga leidub ka mittemorfoloogiline (süntaktiline) passiiv. Impersonaali ülesanne ei ole tegevussubjekti esiplaanile seadmine.

Paljusid verbe ei saa tavalises kontekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3. pöördes, näiteks kostma, sadama, helendama.

Teistes keeltes on tuntuim tegumoevastandus aktiiv: passiiv. Laused, milles tegevussubjekt esineb grammatilise subjektina, on aktiivilaused. Laused, kus antud vastavus puudub, on passiivilaused.

Süntaktilise tegumoena käsitletakse grammatilise subjekti ja tegevussubjekti vahekorda.

Eesti keelele on omased alusega passiiv, näiteks Uksed olid avatud ja aluseta passiv, näiteks Pärast tööd mindi baari

Subjektilise passiivi korral nihkub grammatilise subjekti positsiooni tegevusobjekt, samal ajal kui tegevussubjekt jääb lausest välja, näiteks Patsiendid said (arsti käest) noomida.

Eesti keeles on levinud ka seisundipassiiv, näiteks Ta on üllatatud. Sellise lause korral pole grammatiline subjekt enam tegevusobjekt, vaid tegevussubjekt. Selline lause ei erine muudest seisundilausetest, näiteks Ta on vihane.

Umbisikulise tegumoe tunnusel esineb seitse kuju: -takse, -dakse, -akse, -t, -d, -ta, -da: ela/takse, laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, laul/d/i, laul/da/vat.

Umbisikuline tegumood võib avalduda ka liidete variantides -tud ja -dud, milles väljenduvad koos umbisiku, mineviku ja kesksõna tähendus: ela/tud, laul/dud.

Morfeemivariandid -takse, -dakse ja -akse esinevad ainult kindla kõneviisi oleviku jaatusvormides, kus neile ei järgne enam ühtegi muud tunnust: ela/takse, laul/dakse, süü/akse.

Kujud -t ja -d esinevad ainult kindla kõneviisi mineviku jaatusvormides, kus neile järgneb mineviku tunnus -i: ela/t/i, laul/d/i.

Ülejäänud umbisikulise tegumoe vormides (kus ei kasutata kesksõna) väljendavad umbisikulist tegumoodi -ta ja -da: ela/ta/vat, laul/da/vat, ela/ta/ks, laul/da/ks, ela/ta/gu, laul/da/gu, ei ela/ta, ei laul/da.

-t ja -d variandid moodustavad kumbki omaette sarja: ühelt poolt -takse, -t, -ta ning liide -tud, teiselt poolt -dakse, -d, -da ning formatiiv -dud: elama: ela/takse, ela/t/i, ela/ta/vat, ela/tud; laul/ma: laul/dakse, laul/d/i, laul/da/vat, laul/dud.

Kolmanda kindla kõneviisi olevikuvormis kasutatava kujuga -akse kaasnevad ülejäänud vormides -d tunnusevariandid: -akse, -d, -da ja liited -dud, näiteks sööma: süü/akse, söö/d/i, söö/da/vat, söö/dud. Valik kolme sarja vahel sõltub sõnatüübist.

Morfoloogilised kategooriad.