Uneapnoe

See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2020) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Juuni 2020) Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Uneapnoe (ladina keeles apnoe obstructiva; sõna päritolu: vanakreeka keeles apnoe 'hingamatus') on une ajal tekkiv hingamiskatkestus (magamisaegne hingamatuse sündroom).

Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikusisalduse järsk vähenemine ja süsihappegaasi sisalduse suurenemine: organismis käivitub SOS-signaal, paisates keset täielikku unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone "päästetöödeks". Aju ärkab ja adrenaliin kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite tööd. Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik. Hommikuti ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk on kõrge. Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise näol. Unevaeguse kumuleerudes halvenevad ajapikku keskendumisvõime, meeleolu ja mälu, häirub ka seksuaalfunktsioon, ajapikku võivad areneda kõrgvererõhktõbi, südame rütmihäired, südame- ja ajuinfarkt, diabeet.

Adrenaliini öine ületootmine soodustab rasvkoe teket. Kuna tervis halveneb pikkamisi, otsitakse väsimuse põhjust sageli vananemisest või ebapiisavast puhkusest. Seevastu tuleks aga teadvustada norskamisega seotud terviseriske ja otsida abi.

Noortel inimestel on uneapnoe suhteliselt haruldane nähtus. Kõige tavapärasem magamisaja hingamatuse sündroomi põdeja on keskaealine, ülekaaluline, lühikese kaela ja mitteesile küündiva lõuaga suitsetav mees. Tihti süveneb sündroom tänu sellele, et inimesed püüavad päevast unisust kompenseerida kaloririkka toidu söömisega. Liigsed kalorid aga põhjustavad tüsedust ning see on üks peamisi uneapnoe tekitajaid, seega ei paranda söömine apnoed, vaid süvendab seda veelgi.

Diagnoositud uneapnoe raviks on välja töötatud spetsiaalne seade, mille tähis on CPAP. Nina kaetakse maskiga, mille küljes on rõhutoru, mis jookseb spetsiaalsesse aparatuuri, mis kontrollib pideva positiivse rõhu andmist hingamisteedele. Operatsiooni kasutatakse siis, kui apnoe põhjuseks on ninapolüübid, adenoidid, pikk pehme suulagi jne.