Urbepüha

Urbepüha ehk urbepäev on maausuliste püha, mis on eraldatud kristlikest palmipuudepühadest.

See on püha, kus karja viljaõnne taotlemiseks viiakse pajuurbi lauta, põllule ja tuuakse tuppa. Nõnda soovitakse täita igipõlist kommet, mis õnne ja elujõudu toob, haigusi ja kurja peletab.

Pajuurvaoksad muretseti varakult valmis, et neid pühapäeva varahommikul kasutada. Hommikul vara löödi magajaid unepealt pajuurbadega, et virkust ja edu majja tuua. Urbimise reegel: urbida sobib nii kaua, kuni urbitav lubab luna anda. Selleks sobivad kõige paremini värvitud munad, mis tuleb järgmisel pühapäeval lihavõtte ajal urbijale kätte anda. Urbepüha hommikul käivad poisid pajuurbadega tüdrukuid äratamas, et siis selle tasuks pühade ajal mune saada. Kes aga urbadega äratamas ei käi, sel ei ole ka õigust mune saada. Usutakse ka, et urbadega löömine toob tervist terveks aastaks ja kaitseb nakkushaiguste eest. Käidi urbimas ka naabrite juures, lauldes või lugedes sinna juurde maagilise sisuga tekste. Urbimas on käidud ka kiigepüha hommikul.

• Jüri Kuuskemaa: 24 märts - urbepäev
• Palmipuude- ehk urbepüha Päewaleht, nr 84, 26. märts 1934