Vaktsineerimine

Anna Ancher, "Vaktsineerimine" (1899)

Vaktsineerimine (vaccinatio) ehk immuniseerimine ehk kaitsepookimine on vaktsiini(de) viimine organismi (naha, suu, nina kaudu), näiteks immuunsuse esile kutsumise eesmärgil.[1]

Vaktsineerimise all peetakse harilikult silmas vaktsiinide manustamist loomadele (sh inimestele, lindudele ja kaladele).

Vaktsineerimise all võidakse inglise keelt kõnelevates maades mõelda ka teatud vastumürkide manustamist.

Taimede immuunsuse modifitseerimist seletatakse teisiti, neile tõvekindluse geenide sisestamise tulemusel saadakse geenmuundatud organism.

Elusate (inaktiveerimata) vaktsiinidega vaktsineerimist ei soovitata lümfisüsteemi vaegtalitluse seisundite korral.

Roomajate vaktsineerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Madude vaktsineerimise kohta on vähe andmeid. Eksperimendi käigus manustati teksase lõgismadudele (Crotalus atrox Baird & Girard) inaktiveeritud paromüksoviiruse suspensiooni – serokonversioon (seropositiivsus – veres määratavas koguses antikehi) oli alguses mõnedel katseloomadel tuvastatav, 296 päeva pärast vaktsineerimist olid enamiku madude proovid seronegatiivsed.[2]

Inimeste vaktsineerimine

[muuda | muuda lähteteksti]

Inimeste vaktsineerimise eesmärgiks on nakkushaiguste ennetamine ja seisneb antigeeni (aktiivne immuniseerimine vaktsiini manustamisega) või vastavate antikehade (passiivne immuniseerimine immuunglobuliini manustamisega) viimisega organismi.[3][4]

  1. "Meditsiinisõnastik", 819:2004
  2. Elliott Jacobson, "Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text", CRC Press, lk 151, 2007
  3. ERR, Andres Reimann | (8. oktoober 2024). "Lugeja küsib: mitu vaktsiini ma endale korraga teha võin?". ERR. Vaadatud 9. oktoobril 2024.
  4. Sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määrus nr 116: "Immuniseerimise korraldamise nõuded"

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]