Valga Jaani kirik
| Jaani kirik | |
|---|---|
.jpg) | |
| Riik |  Eesti |
| Asukoht | Valga Valga maakond |
| Ehituse algus | Nurgakivi panek 31. mail 1787 |
| Ehituse lõpp | Pühitsetud 3. septembril 1816 |
| Koordinaadid | 57° 46′ 37″ N, 26° 1′ 51″ E |
Valga Jaani kirik on kirik Valga maakonnas Valga kesklinnas.
Kirik valmis ja pühitseti 3. septembril 1816. 2016. aastal tähistati kiriku juubelit – 200. aastapäeva.
Valga Jaani kirik on muinsuskaitse all.
2007. aastast osaleb Valga Jaani kirik projektis "Teeliste kirikud".
Kirikus toimuvad regulaarselt kontserdid.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Kirik ehitati aastatel 1787–1816, nurgakivi pandi 31. mail 1787.[1] Kivikiriku projekteeris Riia arhitekt Christoph Haberland. Enne seda olid Valgas olnud ainult puitkirikud, mis kippusid sõdades ja tulekahjudes hävinema. Kirik ehitati endisele surnuaiale, hilisema turuplatsi äärde; praeguseks on sellest kohast saanud Valga kesklinn. Kirik ehitati annetustest. Kahe aastaga sai kirik katuse alla, kuid rahapuuduse tõttu venis ehituse lõpetamine aastani 1816, mil valmis kiriku kellatorn. Keiser Aleksander I annetas 5000 rubla, siis saigi kirik valmis ja pühitseti 3. septembril 1816. 2016. aastal tähistati Valga Jaani kiriku 200. aastapäeva.
Arhitektuur ja sisustus
[muuda | muuda lähteteksti]
Valga Jaani kirik on näide oma ajale iseloomulikust stiilist, milles segunevad hilisbarokk ja klassitsism. See on ainus selline kirik Eestis. Kirik on ovaalse põhiplaaniga, selle interjööris ei ole ühtegi tugisammast ja lagi toetub ainult seintele. Ovaalne põhiplaan ja kaarakende kohal paiknevad ovaalsed nn härjasilmaknad viitavad barokkstiilile. Uste, alumiste akende ja kantsli kujundus on aga iseloomulik klassitsismile. Kirikus on 800 kohta, saali kõrgus 9 m, torni kõrgus 40 m.
1999. aastal taasavati kiriku seinal Vabadussõjas Eesti eest sõdinud Põhja Poegade sõjaväerügemendi (soomekeelne) mälestusplaat, mille kommunistid Nõukogude ajal olid hävitanud.
2013. aastal kingiti kirikule uus vaip, mis valmis tänu mitmete Valga linna elanike annetustele. Naturaalsest villasest lõngast kootud vaip on 21 meetrit pikk ja 1,4 meetrit lai. See on kujunduslikult inspireeritud kiriku kantsli ornamentikast ning selle autor on OÜ Valley vaibakunstnik Ruth Vassel. Maksumus oli ligi 1800 eurot, mis saadi annetustena. Vaiba pühitses EELK peapiiskop Andres Põder lõikustänupüha jumalateenistusel 13. oktoobril 2013.
Koguduse ajaloost
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt kasutas kirikut saksa Jaani kogudus, selle järgi on kirik ka nime saanud. Kui hiljem hakkas Valgasse rohkem eestlasi tulema, asutati 1880. aastal eesti Peetri kogudus, mis tegutses algul abikogudusena Jaani koguduse kõrval. 25. oktoobril 1908 sai eesti Peetri kogudus iseseisvaks. Et Valgas oli ka lätlasi, oli samas kirikus ka läti Luke ehk Lugaži kogudus, mis hiljem kolis Valka Katariina kirikusse, mis oli tollal maakirik (Valga Jaani kirik oli linnakirik).
Praegu kasutab Valga Jaani kirikut EELK Valga Peetri-Luke kogudus. Ajalooliselt saidki praeguse koguduse nimeks eesti ja läti koguduste nimed.
Orel
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Valga Jaani kiriku orel
Kirikus asub algupärasel kujul säilinud haruldane orel, mille ehitas 1867. aastal 19. sajandi tuntud saksa oreliehitaja Friedrich Ladegast. See on esimene ja ühtlasi ainus algselt säilinud Ladegasti orel Eestis.[2] Valga Jaani kiriku orel kuulub õigustatult Euroopa 200 parima instrumendi hulka ning on muinsuskaitse all. Selle restaureeris aastatel 1998–2004 OÜ Olev Kentsi Orelitöökoda. Jaani kirikus toimuvad regulaarsed orelikontserdid.
Tornikell
[muuda | muuda lähteteksti]Kiriku tornis asub tornikell. 1997. aastal paigaldati torni elektrooniline kariljon, mida juhib arvutiprogramm.
Galerii
[muuda | muuda lähteteksti]-
Valga Jaani kiriku plaan 1797. aastast. Arhitekt Christoph Haberland. Läti Ülikooli Raamatukogu -
Valga Jaani kirik. Postkaart. 19. sajandi lõpp -
Valga Jaani kirik (2008) -
Valga Jaani kiriku altar -
Valga Jaani kiriku kantsel -
-
Valga Jaani kiriku orel 150 -
Vaade orelirõdule
.jpg)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Selle artikli kirjutamisel on kasutatud materjali raamatutest Valgamaa kirikud ja Ajalooline Valga (vt Kirjandus).
- ↑ Eestis on üldse ainult kaks Friedrich Ladegasti orelit; neist ajaliselt hilisem, Tallinna Toomkiriku orel (ehitatud 1878. aastal), on 1913. aastal Wilhelm Saueri töökojas Frankfurdis Saksamaal ümber ehitatud.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Valga Peetri koguduse 50 aasta juubelialbum: 1880-1930. Toimetanud ja väljaannud Arn. Tammik. Valga : Valga Peetri kogudus, 1930.
- Valgamaa kirikud. Churches of Valga County. Koostanud Mait Kuusik. [Valga]: M. Kuusik, [1998].
- Ajalooline Valga. Koostanud Mari Juzar. Valga: Valga Muuseum, 1999. ISBN 9985921046
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valga Jaani kirik |