Valgepõsk-lagle
| Valgepõsk-lagle | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik | Loomad Animalia |
| Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
| Klass | Linnud Aves |
| Selts | Hanelised Anseriformes |
| Sugukond | Partlased Anatidae |
| Perekond | Lagle Branta |
| Liik | Valgepõsk-lagle leucopsis |
| Binaarne nimetus | |
| Branta leucopsis (Bechstein, 1803) | |
Valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) on partlaste sugukonda lagle perekonda kuuluv veelind.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]
Valgepõsk-lagle pesitseb Gröönimaa kirderannikul, Teravmägedel, Skandinaavia poolsaare loodeosas, Novaja Zemlja Lõunasaarel ja võib-olla Kolgujevi saarel[2]. Lagle talvitub Madalmaades ja Briti saartel [3]. Lääne-Eesti jääb idapoolsete rändlindude tähtsaks puhkepaigaks kevadrände ajal aprillis-mais, mil neid kohtab mitme tuhande isendi suuruste parvedena[2]. Muul ajal kohtab neid harva ja vähesel arvul, ka sügisrände ajal oktoobris ja novembris nad kestvaid peatusi ei tee[2].
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Valgepõsk-lagle üldpikkus on 58–70 cm, tiibade siruulatus 132–145 cm[3]. Ta on mustlaglesuurune ja kaalub 1,1–2,2 kg[2].
Valgepõsk-lagle on keskmise suurusega partlane, kes mõneti sarnaneb hanega. Kuid hanedest on teda hõlbus eristada kahevärvilise sulestiku järgi, mis on pealt must ja alt valge[2]. Linnul on valge põsepiirkond, millest lind on ka nimetuse on saanud, ning must pea, kael ja ülakeha. Linnu kõhuosa on valge, tiivad ja selg hõbehallid.
Eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]
Valgepõsk-lagle pesitseb kaljustel rannikutel ning ojade ja järvede kaljustel kallastel, mille läheduses leidub mahlakaid taimi[2]. Pesa tehakse sellisesse kohta, et vaenlased, kelleks on eeskätt polaarrebane ja jääkaru, seda kätte ei saaks. Valgepõsk-lagle kolooniad on hajusad ja vahemaad naaberpesade vahel suured[2].
Ta ujub väga hästi ja lendab kergelt. Sulgimise ajal päästab ta end sageli joostes ja jookseb kiiresti.[2]
Looduskaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Eestis kuulub valgepõsk-lagle III kaitsekategooriasse, kuid on väljaspool kaitsealasid jahiuluk.[4]
Eestis on valgepõsk-laglet põhjalikult uurinud Aivar Leito.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ BirdLife International (2009). Branta leucopsis. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 "Loomade elu", 6. kd., lk. 94-95
- ↑ 3,0 3,1 L. Jonsson. "Euroopa linnud". Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000, lk. 84–85
- ↑ Keskkonnaministri määrus
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] | Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Valgepõsk-lagle |
- Valgepõsk-lagle andmebaasis eElurikkus
