Vasknarva
| Vasknarva | |
|---|---|
 | |
| Pindala: 17,47 km² | |
Elanikke: 86 (1.01.2020)[1]  | |
| | |
| EHAK-i kood: 9111[2] | |
| Koordinaadid: 59° 0′ N, 27° 44′ E | |
  | |
 |
Vasknarva (vene keeles (ajal.) Сыренец, Sõrenets; saksa keeles Syrenetz; rootsi keeles Nyslott) on küla Ida-Virumaal Alutaguse vallas Narva jõe lähte vasakul kaldal. Küla tekkis 14. sajandil Vana-Liivimaa kirdepiirile rajatud ordulinnuse juurde.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Alajõe valda.
Külas oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 69 elanikku ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 40 elanikku (sealhulgas mitte ühtegi eestlast).[3]
Rahvaetümoloogia järgi on Vasknarva (algselt Vastne-Narva) saanud eestikeelse nime "Vasknarva" seal asunud ordulossi vaskkatuse järgi.
Raamatus "Peipsimaa etnilisest ajaloost" (autor A. Moora, ilm. 1964) kirjutatakse järgmist: "Vasknarva nimi esineb vanades allikates Wassa-Narva (ka Wasch-Narjen, tähendades uut ehk vastset Narva linnust ... Siin sõnas vastne st asemel esinev ss on iseloomulik nimelt lääne-vadja (ja vadjapärasele kodavere) keelekujule. Wiedemanni järgi esineb lõuna-eesti murrakuis vastne kõrval ka kuju vasken, mis liitub lõuna-vepsa sõnaga vas'kmäne -- uus. Nii on nime kuju seletatav niihästi kohalike vadjapäraste kui ka veelgi idapoolsemate läänemeresoome murrete põhjal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimene ordulinnus rajati Vasknarva 1349. aastal. Aastatel 1427–1442 ehitati uus linnus (Vastne-Narva), millest sai Liivimaa ordu Vasknarva foogtkonna keskus. Linnus purustati Liivimaa sõjas. Tänapäeval on linnusest alles vaid osa kolme meetri paksuseid müüre, peamiselt majalinnuse põhjaküljel.
1892. aastal oli külas suur tulekahju, mis hävitas 64 maja. 1901. aasta tulekahjus põles maha 82 hoonet (sealhulgas koolimaja). Hukkusid loomad ja paljud elanikud said kannatada, kodutuks jäi üle 400 inimese.[4]
1783. aastal oli elanike arv umbes 400, 1873. aastal 870.[5] 1934. aastal elas alevikus 830 inimest.[6]
Vabariigi Valitsuse otsusega 20. augustist 1940, tunnustati asulaks Viru maakonnas, Vasknarva ja Raja vallas asuv Vasknarva alevik koos Skamja külaga (nimega Vasknarva)[7].
Vasknarva külas on Vasknarva paadisadam, Vasknarva piirivalvekordon, Vasknarva kalmistu, Kuremäe kloostri Vasknarva Prohvet Eelija skeeta. Arhitektuurilt on Vasknarva tüüpiline peipsivenelaste tänavküla, kus ühekorruselised puithooned asetsevad külg külje kõrval viiluotsaga vastu tänavat.
Narva jõe vastaskaldal Venemaal asub Skamja küla.
Vasknarvas sündis kirjandusteadlane professor Temira Pachmuss.
-
Vasknarva paadisadam -
-
Vasknarva kordonihoone Vasknarvas
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 22.02.2018.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Narva jõgi. Hoiualadega jõed 2
- ↑ Eesti entsüklopeedia, 12. kd, lk 653
- ↑ Eesti Entsüklopeedia, 8. kd, v 800
- ↑ 1072. Vabariigi Valitsuse otsus 20. augustist 1940., Riigi Teataja, nr. 106, 21 august 1940
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Vasknarva – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis