Villem Gross
Villem Gross (11. jaanuar 1922 Tartu – 6. aprill 2001) oli eesti kirjanik.
Gross oli üks ENSV kirjanikest, kelle looming pani 1950. aastatel aluse sotsialistliku kirjanduse humanistlikule suunale.[1]
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1922 asus Villem Grossi perekond elama Kohtla-Järvele, kus isa hakkas tööle kaevurina.
Lõpetas kohaliku algkooli (Kooliküla), seejärel õppis Jõhvi keskkoolis (1937–1940). Aastal 1940 lõpetas Rakvere keskkoolis 10. klassi.
Teise maailmasõjast võttis osa Eesti Laskurkorpuse koosseisus.
Pärast sõda töötas ajakirjanikuna Talurahvalehe toimetuses. Aastatel 1951–1954 oli ta Rahva Hääle kirjanduse ja kunsti osakonna juhataja, aastatel 1954–1956 ajalehe Sirp ja Vasar kirjandusosakonna juhataja ning aastatel 1956–1959 töötas ta ajakirja Noorus toimetuse vastutava sekretärina.
Ta oli NLKP liige aastatel 1946–1990.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Villem Gross on oma varasemas loomingujärgus kujutanud noore inimese kujunemist. Romaaniga "Pinginaabrid" (ilmus algselt ajakirjas Looming aastal 1963), mis kujutas ühiskondlikuks normiks muudetud isikukultusliku usaldamatusega mürgitatud õhkkonda, muutus Gross ühiskonnakriitiliseks, ning ta järgnenud loomingus jäigi keskseks ühiskonna teravate eetiliste ja sotsiaalsete vastuolude avamine.[2]
Teosed
[muuda | muuda lähteteksti]- "Noored" (1949, jutustus)
- "Jää sulab" (1950, näidend)
- "Suures perekonnas" (1951, näidend)
- "Ankeet" (1955, näidend)
- "Ühe poisi suvi" (1956, poistejutt)
- "Tiivasirutus" (1958, romaan)
- "Müüa pooleliolev individuaalelumaja" (1962, romaan)
- "Pinginaabrid" (1965, romaan)
- "Keskmised päevad" (1966, jutustused)
- "Poolteist kuud" (1966, näidend)
- "Kooliraha" (1967, romaan)
- "Kas ainult täna on tänapäev?" (1972, valimik arvustusi ja publitsistikat)
- "Talvepuhkus" (1975, romaan)
- "Talvepuhkuse" põhjal valmis 1978. aastal Tallinnfilmi mängufilm "Naine kütab sauna"
- "Vaikimise motiivid" (1978, romaan)
- "Ülekoormatud paadis" (1981, romaan)
- 1987–1988 "Valitud teosed" I–III
- "Enne suurt ilmamuutust" (1990, romaan)
- "President ja ta koerake" (1993, romaan)
- "Abielumehe pihtimus" (1995, romaan, Ott Varangu varjunimega)
- "Õhtuoode" (1996, memuaare)
- "Lasnamäelt alla" (1999, romaan)
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1950 Kirjanike Liit
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1975 – Eesti NSV teeneline kirjanik
- 1978 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Vaikimise motiivid")
- 1985 – Isamaasõja ordeni II järk[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Villem Gross vaatab üle oma aja piiride". Päevaleht. 11. jaanuar 2001. Vaadatud 27. oktoober 2023.
- ↑ Ülo Tonts. "Gross, Villem". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 96
- ↑ http://www.podvignaroda.ru/?#id=1515095653&tab=navDetailManUbil
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ülo Tonts. "Gross, Villem". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 96–97
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Villem Gross vaatab üle oma aja piiride. Eesti Päevaleht, 11. jaanuar 2002
- Villem Gross Eesti biograafilises andmebaasis ISIK