William Marshal, esimene Pembroke'i krahv

William Marshali marmorkuju Londoni Temple Churchis

William Marshal (umbes 114514. mai 1219) oli Inglismaa rüütel, esimene Pembroke'i krahv (alates 1199) ning Inglismaa regent (alates 1217). Teda on nimetatud ka maailma parimaks rüütliks.

William sündis Inglise kuninga õukonnaliikme John Marshali neljanda pojana, mis tähendas seda, et ta jääb tõenäoliselt pärandusest ilma, ning polnud ka isale eriti oluline. Ta isa võitles 1150. aastatel kuningas Stepheni vastu ning kord rahuläbirääkimistel pidi ta oma poja pantvangi andma. Nii sai alla kümneaastane William juba siis kuninga seltskonnas viibida, ehkki üpris riskantsetel asjaoludel.

1154. aastal pääses Inglismaa troonile Plantagenêt' dünastia. Selle esimeseks kuningaks oli Anjou krahv Henry, kuningana Henry II, misjärel Marshalid jälle kuninga soosikuks said. William saadeti õige pea isa juurest ära Normandiasse rüütliks õppima. Ning seda ta ka tegi, arenedes varsti üheks kõigi aegade parimaks turniirivõitlejaks. Seega polnud ka ime, et peagi sai ta endale koha kuningas Henry II poja ja troonipärija Henry Noorema kaaskonda, saades koguni selle juhiks. Temast sai troonipärija õpetaja sõjakunsti ning rüütlivooruste alal.

Pärast Henry II surma teenis William ustavalt ka tema poegi Richard I ja Johni. Tema jaoks oli olulisim truudus monarhile ning oma maale, mistõttu ei võtnud ta kordagi osa mässukatsetest John Maata vastu. Viimane kahtlustas teda siiski reetmises ning mõneks ajaks langes juba elatanud rüütel taas ebasoosingusse. Kuid Johni surma järel osutus William ainsaks, kes suutis alaealise kuninga Henry III võimu kaitsta ning kokku varisema kippuvat riiki koos hoida. Tema regendiks oleku ajal löödi Inglismaalt välja nii prantslased kui ka teised troonitaotlejad.

1218. aastal, umbes 75-aastaselt, loobus William võimust ning tõmbus tagasi oma valdustesse, kus ta aasta hiljem suri.

William Marshali poeg, II Pembroke'i krahv William Marshal abiellus Inglismaa kuninga John Maata ja Akvitaania Eleanori tütre Leicesteri Eleanoriga (1215–1275).