Yves Leterme

Yves Camille Désiré Leterme (sündinud 6. oktoobril 1960 Lääne-Flandrias Wervikis) on Belgia poliitik. Ta oli 20. märtsist kuni 30. detsembrini 2008 ja 25. novembrist 2009 kuni 6. detsembrini 2011 Belgia peaminister ning 17. juulist 25. novembrini 2009 Belgia välisminister.

Leterme sündis flaami-vallooni peres. Tema isa on valloon ja sellepärast kannab ta prantsuse perekonnanime. Yves Leterme on lõpetanud 1981. aastal flaamikeelse Leuveni Katoliikliku Ülikooli õigusteaduse alal. Flaamikeelsest Genti Ülikoolist sai ta 1983. aastal bakalaureusekraadi, 1984. aastal magistrikraadi politoloogias ja 1985. aastal teise magistrikraadi haldusjuhtimises.

Leterme kuulub flaami kristlik-demokraatlikku erakonda Christen-Democratisch en Vlaams. Enne poliitikasse minekut töötas ta riigikontrollis audiitorina. Seejärel töötas ta oma erakonnas, mis sel ajal kandis nime Kristlik Rahvapartei, riikliku sekretärina, aga pani selle ameti maha ja asus tööle Euroopa Liidu asutustes. 1995. aastal valiti ta Ieperi linnanõukokku, kus ta töötas kuni 2001. aastani. 1997. aastal loobus ta tööst Euroopa Liidu asutustes, sest valiti Belgia parlamenti. 1999. ja 2003. aastal valiti ta sinna tagasi.

2003. aasta Belgia parlamendivalimistel sai Christen-Democratisch en Vlaams lüüa ja erakonna esimees Stefaan De Clerck astus ametist tagasi. Leterme sai tema asemel erakonna juhiks. 2004. aastal sai ta Flaami omavalitsuse ministerpresidendiks.

Sellel ametikohal sai Leterme tuntuks avaldusega teemal, miks kakskeelne asjaajamine Flandrias on õnnestunud ja Valloonias läbi kukkunud. Ta teatas: "Esialgu arvati, et paljud prantsuse keele kõnelejad kohanevad uue lingvistilise reaalsusega. Kuid nähtavasti ei ole prantsuse keele kõnelejad intellektuaalselt võimelised hollandi keelt selgeks saama." Paljud prantsuskeelsed poliitikud kritiseerisid seda avaldust, kuid sellele järgnenud 2007. aasta parlamendivalimistel kogus Leterme 796 521 häält, mis oli Belgia üleriigiliste valimiste kõigi aegade teine tulemus, ja juhtis oma erakonna suure võiduni.

Nendel valimistel esinesid eriti edukalt need erakonnad, kes nõudsid Flandriale suuremat autonoomiat. Kuid valimised lõppesid patiseisuga: Leterme'il ei õnnestunud valitsust moodustada, kuigi kuningas Albert II nimetas ta kahel korral peaministri kandidaadiks. Ametisse astus Guy Verhofstadti valitsus. Alles 18. märtsil 2008 sai Leterme valitsuse moodustamisega hakkama. Temast sai Belgia peaminister.

Leterme pidas oma valitsuse peamisteks eesmärkideks võimu delegeerimist valitsuselt omavalitsustele ja selleks vajalike muudatuste tegemist Belgia põhiseadusesse. Samuti soovis ta Brüsseli linnaringkonna maa-ala pooleks jagada – see kava oli valloonide seas väga ebapopulaarne. Ta seadis selle tähtajaks 15. juuli 2008, aga ei suutnud eesmärke selleks ajaks täita ja esitas kuningale tagasiastumisavalduse. Kuningas ei võtnud seda vastu.

Seejärel otsustas Leterme natsionaliseerida raskustes vaevleva finantsteenuste ettevõtte Fortis. Ettevõte jagati kaheks ja Belgia valitsus müüs selle Belgiasse jäänud osa Prantsusmaa pangale Paribas. Aktsionäridega müügi osas nõu ei peetud ja need kaebasid seetõttu valitsuse kohtusse. Alama astme kohus andis valitsusele võidu, aga ringkonnakohus tühistas selle otsuse ja peatas müügitehingu. Pärast kohtuotsust näitas kassatsioonikohtu esimene president Ghislain Londers, et valitsusametnikud olid püüdnud kohtunikke mõjutada. Pärast seda esitas Leterme 19. detsembril 2008 kuningale teist korda tagasiastumispalve ja 22. detsembril võttis Albert II selle vastu. Tema järel sai peaministriks Herman Van Rompuy.

17. juulil 2009 sai Belgia välisminister Karel De Gucht Euroopa Komisjoni liikmeks. Tema asemel määrati uueks välisministriks Leterme. 1. detsembril 2009 sai peaminister Van Rompuy Euroopa Ülemkogu alaliseks eesistujaks ja astus 25. novembril peaministri kohalt tagasi. Tema asemel sai Leterme taas peaministriks. Välisministriks sai Steven Vanackere.

Valitsuserakond Open VLD seadis Brüsseli ringkonna probleemi lahendamise tähtajaks 22. aprilli 2010. Tähtajaks polnud endiselt lahenduseni jõutud ja Open VLD lahkus valitsusest. Leterme esitas kuningale taas tagasiastumispalve. 26. aprillil, kui läbirääkimised uue valitsuse moodustamiseks olid ebaõnnestunud, rahuldas kuningas selle avalduse ja kuulutas välja erakorralised valimised, mis toimusid 13. juunil 2010 ja lõppesid flaamikeelsete erakondade kaotusega. Kõige rohkem hääli kogus küll Uus Flaami Allianss, aga valitsuse moodustas Sotsialistliku Partei liider Elio Di Rupo. Need kaks erakonda jõudsid teineteisega kokkuleppele siiski alles poolteist aastat hiljem ja valitsus astus ametisse 6. detsembril 2011. Senikaua oli Belgias võimul Leterme'i ajutine valitsus. Ajutine valitsus kestis 589 päeva, mis on arenenud riikides kõige kauem kestnud ajutine valitsus.

Yves Leterme kasvatab oma talus kodukitsi. Tema kaks lemmikkitse Trudy ja Vicky on mänginud Ieperis kohaliku teatriühingu lavastatud näidendis "Kitsede saar". Sellega seoses antud intervjuus nimetas Leterme kitsi vaese mehe lehmadeks.