1919

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2012) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1919. aasta (MCMXIX) oli 20. sajandi 19. aasta.

 Pikemalt artiklis 1919. aasta Eestis

• 1. jaanuarist 1919 asutati Tallinna kutseline tuletõrje, 12-mehelises koosseisus^[1]
• 7. jaanuar – Vabadussõda: algas Eesti väe vastupealetung.
• 9. jaanuar – Eesti vägi vabastas Jõgeva.
• 14. jaanuar – Eesti vägi vabastas Tartu.
• 17. jaanuar – Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas. Vt Udria dessant
• Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks.
• 18. jaanuar – Eesti vägi vabastas Narva.
• 31. jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon.
• 31. jaanuar – toimus Paju lahing, mille võitmine avas Eesti väele tee Valka.
• 16.–21. veebruar – Kuivastu mõisas toimunud Vabadussõtta mobiliseeritud kutsealuste vastuhakk kasvas üle suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa mässuks.
• 24. veebruar – Tallinnas tähistati Eesti Vabariigi esimest aastapäeva sõjaväeparaadiga^[2].
• 24. veebruar – Ajutine Valitsus asutas Vabadusristi^[2].
• 24. veebruar – Ajutine Valitsus asutas Eesti Panga^[2].
• 24. veebruar – loodi Eesti Punane Rist.
• 20. märts – lasti käibele 1-margane kassatäht.
• 26. märts – ilmus ajakirja Sõdur esimene number.
• 3. aprill – Sõjavägede Ülemjuhataja andis korralduse Sõjakooli loomiseks.
• 23. aprill – avati Asutav Kogu.
• 25. aprill – Narva sai Punaarmee suurtükitulest rängalt kannatada: hävitatud Joaoru linnaosas jäi peavarjuta 2000 inimest.
• 4. mai – Tallinnas hakkas tegutsema Üle-eestilise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakond^[2].
• 8. mai – ametisse valiti esimene Vabariigi Valitsus, mille eesotsas oli Otto Strandman.
• 13. mai – Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee alustas pealetungi Petrogradile
• 18. mai – Meteoroloogia jaam nimetati ümber Mereobservatooriumiks ning seda peetakse Eesti riikliku ilmateenistuse loomiseks.^[3]
• 25. mai – Eesti vägi vallutas Pihkva.

• 4. juuni – Asutava Kogu poolt võeti vastu Eesti Vabariigi valitsemise ajutine kord
• 5. juuni – sakslaste rünnakuga Eesti soomusrongidele Amata jõe silla juures algas Landesveeri sõda.
• 19. juuni – Tallinnas toimus Eesti Ajakirjanikkude Liidu asutamiskoosolek^[2].
• 21.–23. juuni – toimus Võnnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga. Lahingu võitsid eestlased. Selle mälestuseks tähistatakse võidupüha.

• 3. juuli – lõppes Landesveeri sõda. Sõlmiti vaherahu.
• 9. juuli – Tallinnas avati eesti kunstnike tööde suur ülevaatenäitus^[2].

• 2. august – Vabariigi Valitsuse otsusega annetati USA sõjaväelastele J. C. Groom'ile, G. Dawley'le, Ray R. Powers'ile, J. C. Miller'ile, John Thors'ile, Franklin'ile ja A. A. Granstedt'ile Eesti riigi ülesehitamisel avaldatud aineliste ja moraaliliste toetuste eest Vabadusrist^[4]; see on esimene Vabadusristi annetamine üleüldse.
• 2. august – Pirita jõe basseinis algasid Eesti esimesed meistrivõistlused ujumises^[5].

• Septembris avati kaks muusikakõrgkooli: Eesti Helikunsti Seltsi Tartu Kõrgem Muusikakool ja Estonia Seltsi Kõrgem Muusikakool^[2] (Tallinna Kõrgem Muusikakool).
• 6.–7. september – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress, kus valiti Kirjanikkude keskkomitee^[2].
• 17. september – Pihkvas algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Venemaa vahel.
• 18. september – Tartu maakonna nõukogu otsustas liita seni Oudova maakonda kuulunud Piirisaare idaosa Kastre-Võnnu vallaga.

• 1. oktoober – Tartus alustas tegevust Eesti esimene kunstikõrgkool: Kõrgem Kunstikool Pallas^[2].
• 10. oktoober – Eesti Asutav Kogu võttis maareformi teostamiseks vastu maaseaduse^[2].
• 10.–23. oktoober – Eesti soomusrongid võitlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi vägedega.
• 12. oktoober – Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee alustas pealetungi Petrogradile.
• 12. oktoober – asutati Noorsoo Karskusühing^[2].
• 13. oktoober – Jõgeva ja Nuustaku said aleviks.
• 18. oktoober – miilits nimetati ümber politseiks.
• 26. november – 9. detsember – toimusid Krivasoo lahingud, eestlased likvideerisid venelaste läbimurded.
• 16. november – Vabadussõda: Irboska alt saabus läbi rinde Eestisse Venemaa esindaja Maksim Litvinov.
• 19. november – Vabadussõda: Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24. novembrist (vaherahu ei jõustunud).
• 30. november – Tallinnas toimus Eesti I spordikongress^[2].

• 1. detsember – avaaktus Tartu Ülikoolis. Tööd alustas 7 teaduskonda 74 õppejõu ja 351 üliõpilasega^[2].
• 4. detsember – Tartu rahu läbirääkimised: Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja Nõukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse.
• 5. detsember – Tartu rahu: Tartus algasid rahuläbirääkimised.
• 31. detsember – Vabadussõda: kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril 1920.

• 5. jaanuar – Saksamaal Münchenis asutati Saksa Töölispartei. (Hiljem nimetati see ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks.)
• 7. jaanuar – algas Jõuluülestõus Serbia okupatsiooni vastu Montenegros.
• 10. jaanuar – Loode-Saksamaal asutati Bremeni Nõukogude Vabariik.
• 10. jaanuar – Reinimaal kuulutati välja Flaschenhalsi Vabariik.
• 18. jaanuar – avati Pariisi rahukonverents.
• 25. jaanuar – Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit.
• 29. jaanuar – USA osariigid ratifitseerisid konstitutsiooni 18. paranduse, millega kuulutati ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine, transport ja müük. Parandus jõustus 16. jaanuaril 1920.

• ...

• 23. märts – Benito Mussolini asutas fašistliku liikumise Fasci d'Italiani di Combattimento.

• 4. aprill – Baieris loodi nõukogude vabariik. (See likvideeriti 1. mail 1919.)

• 22. mai – Läti Vabadussõda: Balti Landesveer ja Saksa Rauddiviis Rüdiger von der Goltzi üldjuhtimisel vallutasid Riia.^[6]

• 1. juuni – Soomes hakkas kehtima nn kuiv seadus.
• 28. juuni – Saksamaa esindajad allkirjastasid Pariisi lähedal Versailles' lossi Peeglisaalis rahulepingu.

• 6. juuli – esimene dirižaabel, Briti päritolu R-34 jõudis üle Atlandi ookeani lennates New Yorki.

• 11. august – Saksamaal kuulutas Rahvuskogu välja "Weimari konstitutsiooni".

• ...

• 7. oktoober – rajati Hollandi lennufirma KLM, mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma.
• 19. oktoober – USA Senat hääletas Versailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu. Sellega jäi USA Rahvasteliidust välja.

• 28. november – esimese naisena valiti Suurbritannia parlamenti Leedi Nancy Astor.

• ...

 Pikemalt artiklis Sündinud 1919

• 1. jaanuar – Daniil Granin, vene kirjanik
• 6. jaanuar – Roy Cochran, USA kergejõustiklane
• 13. veebruar - Ernest Jennings Ford (Tennessee Ernie Ford), USA laulja
• 17. jaanuar – Ilmar Talve, eesti kirjanik ja etnoloog
• 10. märts – Pavel Bogovski, Eesti arstiteadlane ja akadeemik
• 13. märts – Marie Nyswander, USA arstiteadlane
• 18. aprill – Ian Smith, Rodeesia poliitik
• 19. mai – Juhan Peegel, eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, kirjanik
• 15. september – Aadu Birk, Eesti ja Saksamaa sõjaväelane
• 30. september – Endel Bergmann, eesti skulptor
• 22. oktoober – Doris Lessing, inglise kirjanik
• 26. oktoober – Heinrich IV, Reußi vürstliku perekonna pea
• 10. november – Mihhail Kalašnikov, vene relvakonstruktor
• 21. november – Diana Laev, eesti graafik
• 19. november – Gillo Pontecorvo, Itaalia filmilavastaja

 Pikemalt artiklis Surnud 1919

• 27. jaanuar – Endre Ady, ungari luuletaja
• 2. veebruar – Julius Kuperjanov, Vabadussõja kangelane
• 16. veebruar – Axel Baron Buxhoeveden, viimne Saaremaa maamarssal (tapeti)
• 27. aprill – Anton Irv, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja väejuht
• 5. november – Oskar Eller, Eesti sõjaväelane ja Vabadussõja kangelane
• 3. detsember – Pierre-Auguste Renoir, prantsuse maalikunstnik

• füüsika – Johannes Stark
• keemia – auhinda välja ei antud
• meditsiin – Jules Bordet
• kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
• rahu – Thomas Woodrow Wilson