20. sajand
See artikkel on sajandist; Eesti ajalehe kohta vaata 20-es Sajand |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
◄ | 1. aastatuhat | 2. aastatuhat | 3. aastatuhat
◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad
20. sajand ehk XX sajand pKr ehk m.a.j. on kristliku ajaarvamise kahekümnes sajand, mis algas 1. jaanuaril 1901 ja lõppes 31. detsembril 2000.
See sajand mängis algset rolli industrialiseerimisele ning militariseerimisele järgnenud informatsiooni ja kommunikatsiooni ajastul, mil 1950.–1970. aastatel algas pärast tuumarelvastumiste, reaktiivmootorite ja kosmosevallutuste ajajärkusid digitaalne revolutsioon. 1980. aastate lõpus hakkas Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislabori juhtimisel välja kujunema hüpertekstikeelel HTML põhinev internet.
Sajandi esimeses pooles toimusid mitmekümne miljoni hukkunuga natsionalismist kantud ülemaailmsed sõjalised konfliktid: Esimene maailmasõda (28. juuli 1914 – 11. november 1918) ja Teine maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945). Nõukogude Liidu militaarne okupatsioon Balti riikides kestis 1991. aastani, taasiseseisvunud Eesti Vabariigist viidi väed lõplikult välja alles aastaks 1994.
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]1900. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1901. aasta 22. jaanuaril suri Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ja Briti India keisrinna Victoria, sellega katkes kuus aastakümmet kestnud Victoria ajastu.
- 1908 – Austria-Ungari annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina.
- 1908. aasta 22. septembril kuulutas Bulgaaria tsaaririik end ülendades Osmanite riigist iseseisvaks.
1910. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1912 – uppumatuks peetud ookeaniaurik RMS Titanic vajus merepõhja pärast kokkupõrget jäämäega 14. aprillil kell 02.20 laeva aja järgi.
- 1912. aasta 28. novembril kuulutas Sõltumatu Albaania välja iseseisvuse Osmanite riigist.
- 1913 – šveitslased Frédéric Boissonnas ja Daniel Baud-Bovy tõusid 2. augustil koos kohaliku jahimehe Chrístos Kákalosega esimeste teadaolevate inimestena Hellase kultuurist tuntud Kreeka kõrgeimale mäeharjale (Mýtikas 2918 m) Olümpose mäemassiivil Balkani poolsaarel.
- 1914–1918 – Esimene maailmasõda – üle 17 miljoni surnu, mis oli umbes 1% kogu tollasest maailma rahvaarvust.
- 1916 – Iirimaa kuulutas 24. aprillil pärast lihavõtteülestõusu välja vabariigi ja sõltumatuse Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi impeeriumist.
- 1917 – veebruarirevolutsioon ja bolševike võimuhaaramine Venemaal, Romanovite keiserliku dünastia kukutamine ja kommunistliku diktatuuri loomine.
- 1917 – Soome Vabariik kuulutas välja sõltumatuse Venemaa impeeriumist 6. detsembril.
- 1918 – Leedu Vabariigi (16. veebruar), Eesti Vabariigi (24. veebruar), Poola Vabariigi (11. november) ja Läti Vabariigi (18. november) sõltumatuste väljakuulutamised Nõukogude Venemaast.
- 1918 – iseseisvuse kuulutasid Nõukogude Venemaast lisaks välja Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia.
- 1918 – Tšehhia kuulutas välja sõltumatuse Austria-Ungari impeeriumist 28. oktoobril.
- 1918–1944 – eksisteeris Islandi Kuningriik paarisliidus Taaniga.
- 1919 – Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ja Ukraina Rahvavabariigi ühendamise seadus võeti vastu 22. jaanuaril.
1920. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1925–1939 – džässmuusika ja art déco kunstiaegkonna hiilgeaeg.
- 1929–1933 – ülemaailmne majanduskriis ehk suur depressioon.
- 1933 – Adolf Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimuhaaramine Saksamaal.
1930. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1938 – anšluss ehk Austria de facto annekteerimine märtsis Natsi-Saksamaa poolt.
- 1939 – 14. märtsil kuulutati Bratislavas välja iseseisev Slovaki Vabariik.
- 1939 – Adolf Hitler kuulutas Praha linnakindluses 16. märtsil välja Tšehhia alade Böömi- ja Määrimaa protektoraadi ehk anneksiooni.
- 1939–1945 – Teine maailmasõda – üle 60 miljoni surnut, mis oli 3% kogu tollasest maailma rahvastiku arvust.
- 1939 – Nõukogude Liit surus sõjaga ähvardades Balti riikidele peale baaside lepingu ning sisuliselt okupeeris need.
1940. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1940–1945 – natsid pidasid Lõuna-Poola linna Oświęcimi lähedal Auschwitzi koonduslaagrit ja massihukkamiste krematooriumeid, kus suri kokku umbes 1,1 miljonit vangistatud holokausti ohvrit, kellest suurima enamuse moodustasid aškenazi juudid.
- 1944 – Island kuulutas 17. juunil välja vabariigi.
- 1945 – USA heitis Jaapani linnadele Hiroshima ja Nagasaki augustis enne Teise maailmasõja lõppemist tuumapommid.
- 1947–1991 – kestis niinimetatud külm sõda ehk Moskva ja Lääne poliitiline ja majanduslik konflikt, mis vältis otsest sõjalist vastasseisu.
- 1948 – loodi Iisraeli riik.
- 1949 – Hiina Rahvavabariigi, Saksa LV ja Saksa DV rajamine.
1950. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1950–1953 – Korea sõda.
- 1952 – Ühendkuningriigi riigipeaks sai 6. veebruaril pärast oma isa kuningas George VI surma tulevane kuninganna Elizabeth II.
- 1953 – Džomolungma ehk Mount Everesti mäe tippu (kõrgeim Maal) jõudsid 29. mail esimeste inimestena Uus-Meremaa alpinist ja maadeuurija Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay.
- 1954 – New Yorgis suleti miljoneid emigrante näinud Hudsoni jõesuudmel asuv USA immigratsioonivärav ja föderaalne kontrolljaam Ellis Island saar.
- 1955. aasta 15. mail sõlmiti Austria valitsuse ja liitlaste vahel Riigileping, millega taastati Austria täielik iseseisvus ning edasine neutraalsus.
- 1955–1975 – Vietnami sõda
- 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini kestis Ungari ülestõus, mis oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele, kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi poliitikale.
1960. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1961 – Juri Gagarin viibis esimese inimesena kosmoses.
- 1968 – NSV Liit koos sotsialistlike Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega tungis Tšehhoslovakkiasse ning surus maha Praha kevade.
- 1968 – New Yorgis lammutati moderniseerimise eesmärgil üks esimesi ja ilusamaid täiskõrguses beaux-arts'i stiilis kõrghooneid Singer Building (187 m).
- 1969 – Neil Armstrong astus esimese inimesena Kuu pinnale.
1970. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]1980. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1989. aasta 23. augustil korraldati Eestis, Lätis ja Leedus ühine poliitiline massimeeleavaldus ehk Balti kett, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ning juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Natsi-Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollidele.
1990. aastad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1990 – Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühendati.
- 1990. aasta 11. märtsil kuulutas Leedu Vabariik välja taasiseseisvumise NSV Liidust.
- 1990–1991 – toimus lahesõda.
- 1991 – Nõukogude Liit lagunes ning Eesti (20. august) ja Läti (21. august) vabariik taasiseseisvusid; lisaks iseseisvusid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan, Valgevene ja Venemaa.
- 1991. aasta 17. septembril võeti Eesti, Leedu ja Läti vastu ÜRO-sse.
- 1991–2001 – Jugoslaavia sõjad: Kümnepäevane sõda (1991), Horvaatia iseseisvussõda (1991–1995), Bosnia sõda (1992–1995), Kosovo sõda (1998–1999), Preševo oru ülestõus (1999–2001) ning Makedoonia ülestõus (2001).
- 1992–2001 – Lennart Meri oli kaks ametiaega Eesti president.
- 1994. aasta 31. augustil viis end NSV Liidu õiglusjärglaseks kuulutanud Venemaa Föderatsioon viimased väed Eestist välja.
- 1994. aasta 28. septembri öösel uppus vööriõnnetuse tõttu M/S Estonia parvlaev, mis oli teel Tallinnast Stockholmi; hukkus 852 inimest.
- 1994–1996 – Esimene Tšetšeenia sõda ehk Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline relvakonflikt.
- 1997. aasta 31. augustil hukkus 36-aastane Walesi printsess Diana koos sõbra ja armastatu Dodi Fayediga autoõnnetuses Pont de l'Alma tunnelis Pariisis.
- 1997 – Tallinna vanalinn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse.
- 1999 – Teine Tšetšeenia sõda oli Venemaa Föderatsiooni alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi Tšetšeenia.
Inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]- Konrad Adenauer
- Neil Armstrong
- Kemal Mustafa Atatürk
- Leonid Brežnev
- Fidel Castro
- Jacques Chirac
- Winston Churchill
- Bill Clinton
- Diana, Walesi printsess
- Albert Einstein
- Franz Ferdinand
- Franz Joseph I
- Francisco Franco
- Juri Gagarin
- Mahatma Gandhi
- Charles de Gaulle
- Mihhail Gorbatšov
- Paul von Hindenburg
- Hirohito
- Adolf Hitler
- Hồ Chí Minh
- Ibn Saud
- Nikita Hruštšov
- Boriss Jeltsin
- Juan Carlos I
- Johannes Paulus II
- John Fitzgerald Kennedy
- Helmut Kohl
- Jaan Kross
- Mart Laar
- Vladimir Lenin
- Nelson Mandela
- Lennart Meri
- Benito Mussolini
- Richard Nixon
- Konstantin Päts
- Ronald Reagan
- Franklin Roosevelt
- Jossif Stalin
- Mao Zedong
- A. H. Tammsaare
- Margaret Thatcher
- Lech Wałęsa
- Wilhelm II
- Woodrow Wilson
Avastused, leiutised ja uuendused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1903 – lennuk
- 1904 – auruturbiin
- 1907 – helikopter
- 1915 – keemiarelv
- 1915 – leegiheitja
- 1916 – tank
- 1923 – buldooser
- 1924 – magnetofon
- 1925 – televisioon
- 1928 – teler
- 1928 – penitsilliin
- 1939 – helikopter
- 1939 – reaktiivmootor
- 1940 – antibiootikumid
- 1941 – arvuti
- 1942 – tuumareaktor
- 1945 – tuumarelv, aatomipomm
- 1946 – elektronarvuti
- 1947 – transistor
- 1953 – termotuumarelv, vesinikupomm
- 1954 – tuumaelektrijaam
- 1954 – kalkulaator
- 1957 – sputnik
- 1960 – laser
- 1972 – tomograaf
- 1975 – personaalarvuti
- 1976 – videokaamera
- 1979 – CD-plaat
- 1983 – mobiiltelefon
- 1991 – internet
- 1997 – kloonimine
Kümnendid ja aastad
[muuda | muuda lähteteksti]1900. aastad: (1900), 1901, 1902, 1903, 1904, 1905, 1906, 1907, 1908, 1909
1910. aastad: 1910, 1911, 1912, 1913, 1914, 1915, 1916, 1917, 1918, 1919
1920. aastad: 1920, 1921, 1922, 1923, 1924, 1925, 1926, 1927, 1928, 1929
1930. aastad: 1930, 1931, 1932, 1933, 1934, 1935, 1936, 1937, 1938, 1939
1940. aastad: 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1946, 1947, 1948, 1949
1950. aastad: 1950, 1951, 1952, 1953, 1954, 1955, 1956, 1957, 1958, 1959
1960. aastad: 1960, 1961, 1962, 1963, 1964, 1965, 1966, 1967, 1968, 1969
1970. aastad: 1970, 1971, 1972, 1973, 1974, 1975, 1976, 1977, 1978, 1979
1980. aastad: 1980, 1981, 1982, 1983, 1984, 1985, 1986, 1987, 1988, 1989
1990. aastad: 1990, 1991, 1992, 1993, 1994, 1995, 1996, 1997, 1998, 1999