Alben W. Barkley
| Alben W. Barkley | |
|---|---|
 | |
| Ameerika Ühendriikide 35. asepresident | |
| Ametiaeg 20. jaanuar 1949 – 20. jaanuar 1953 | |
| Eelnev | Harry Truman |
| Järgnev | Richard Nixon |
| Ameerika Ühendriikide Senati liige Kentuckyst | |
| Ametiaeg 3. jaanuar 1955 – 30. aprill 1956 | |
| Eelnev | John Sherman Cooper |
| Järgnev | Robert Humphreys |
| Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja liige valitud Kentuckyst | |
| Ametiaeg 4. märts 1913 – 3. märts 1927 | |
| Eelnev | Ollie James |
| Järgnev | William Voris Gregory |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Willie Alben Barkley |
| Sünniaeg | 24. november 1877 Lowes, Kentucky |
| Surmaaeg | 30. aprill 1956 (78-aastaselt) Lexington, Virginia |
| Erakond | Demokraatlik Partei |
| Autogramm |  |
Alben William Barkley (24. november 1877 Lowes, Kentucky osariik – 30. aprill 1956 Lexington, Virginia osariik) oli Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident aastail 1949–1953 president Harry Trumani ajal. Ta oli Demokraatliku Partei liige.
Ta oli hariduselt jurist ja töötas 1901. aastast advokaadina.
1913–1927 oli ta esindajatekoja liige Kentucky 1. ringkonnast ja valiti seejärel senatisse, 1937 valiti ta senati enamuspartei juhiks (Senate Majority Leader). Tal oli hea läbisaamine Trumaniga, kes toona oli Missouri senaator. Pärast 1946. aasta valimisi, kui vabariiklased võitsid kontrolli senati ja esindajatekoja üle, sai temast senati vähemuspartei juht (Minority Leader). 1948. aasta Demokraatliku partei konverentsil pidas ta kõne partei delegaatide julgustamiseks, milles kiitis New Deali poliitikat ja kritiseeris mittemidagitegevat (do nothing) Vabariiklaste enamusega kongressi. Truman, kes seni oli valitsenud ilma asepresidendita, valis Barkley oma asepresidendiks.
Kui Truman 1952. aastal teatas, et ei kandideeri tagasi, kandideeris Barkley ise, kuid tema vanuse tõttu keeldusid ametiühingute juhid, nagu autotööliste liidu (United Auto Workers) juht Walter Reuther teda toetamast, tema asemel valiti partei kandidaadiks Illinoisi kuberner Adlai Stevenson II.
1954. aastal tuli Barkley poliitikasse tagasi, kandideerides uuesti senatisse. Ta võitis ametis oleva Vabariikliku Partei senaatori John Sherman Cooperi üle, kuid suri kõigest poolteist aastat hiljem Virginias südameinfarkti.
