Theodore Roosevelt

Theodore Roosevelt
Theodore Roosevelt
26. Ameerika Ühendriikide president
Ametiaeg
14. september 1901 – 4. märts 1909
Eelnev William McKinley
Järgnev William Howard Taft
25. Ameerika Ühendriikide asepresident
Ametiaeg
4. märts 1901 – 14. september 1901
Eelnev Garret Hobart
Järgnev Charles W. Fairbanks
33. New Yorgi kuberner
Ametiaeg
1. jaanuar 1899 – 31. detsember 1900
Eelnev Frank S. Black
Järgnev Benjamin B. Odell, Jr.
Isikuandmed
Sünniaeg 27. oktoober 1858
New York City, New York, USA
Surmaaeg 6. jaanuar 1919 (60-aastaselt)
Oyster Bay, New York
Erakond Vabariiklik Partei (1897–1912)
Progressiivne Partei (1912–1916)
Autogramm

Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 – 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26. president. Ta oli sellel ametikohal 1901–1909.

Ta oli juhiks Vabariikliku Parteile ja Progressiivsele parteile. Ta oli kuberner New Yorgis ja professionaalne ajaloolane, loodusteadlane, maadeavastaja, jahimees, autor ja sõdur. Ta on väga kuulus oma isikuomadustega: tema energia, tema suur hulk huvisid ja saavutused, tema mudel mehelikkusest ja tema "kauboi" kuvand.

Abisekretärina mereväes avaldas Roosevelt toetust sõja algatamisele Hispaaniaga 1898. Ta on korraldanud ja aitas juhtida esimest USA vabatahtlike ratsaväerügementi "The Rough Riders" Hispaania-Ameerika sõja ajal. Ta naasis New Yorki sõjakangelasena ja ta valiti kuberneriks. Innuka kirjanikuna sisaldavad tema 35 raamatut elu väljaspool kodu, loodusajalugu, Ameerika piiriäärseid alasid, poliitilist ajalugu, mereväe ajalugu ja tema autobiograafiat.

1901. aastal sai Roosevelt vabamüürlaseks[1].

Theodore Roosevelti vapp

1901. aastal sai 42-aastasest asepresident Rooseveldist pärast Willam McKinley atentaati[küsitav] president. Ta on siiani Ameerika Ühendriikide noorim ametissevalitud president. Ta oli ka progressiivne reformija, kes tahtis liituda domineeriva Vabariikliku Partei progressiivse leeriga. Ta umbusaldas rikkaid ärimehi ja on laiali saatnud nelikümmend monopolistliku ettevõtet "usalduse sissekukkumise" pärast. Ta oli siiski arusaadav näitamaks, et ta ei nõustu usaldusse ja kapitalismi põhimõtteliselt, kuid seda ainult ebaseaduslikke tavasid harrastavate korruptsioonide puhul. Tema "Square Deal" lubas õiglast osa nii keskmisele kodanikule (läbi määruse Raudteeseadmete määrad, puhas toit) ja ärimeestele. Ta oli esimene USA president, kes tegi üleskutse luua universaalne tervishoiu- ja rahvustervishoiuamet. Kõnnumaa elanikuna edendas ta looduskaitse loomist, rõhutades suurt loodusressursside tarbimist. Pärast 1906 astus ta suurde ärimaailma ja soovitas kohtul olla eelarvamuslikud labori töörühmas[küsitav]. Aastal 1910 murdis sõpruse oma sõbraga, ametissepühitsetu ja pärija William Howard Taftiga, kuid kaotas Vabariiklaste kandidatuuri Taftile ja sõitis 1912. aasta valimistele omal ühekordse Bull Moose piletiga[küsitav]. Ta võitis Tafti rahva hääletusel ja tõmbas nii palju progressiive Vabariiklikust Parteist välja, et demokraat Woodrow Wilson võitis 1912 ja konservatiivne fraktsioon võttis kontrolli üle Vabariikliku Partei koha kahe järgmise aastakümne jooksul.

Roosevelt pidas läbirääkimisi, et USA võtaks oma kontrolli alla Panama kanali ja selle konstruktsioonid aastal 1904. Roosevelt tundis, et kanali valmis ehitamine oli tema kõige tähtsam ja ajalooliselt märkimisväärne rahvusvaheline saavutus. Ta oli esimene ameeriklasest nobelist: ta sai Nobeli rahuauhinna 1906. aastal Vene-Jaapani sõja rahuläbirääkimiste eest – asjaolu, mis oli huvitavalt irooniline, arvestades tema edendamist riiklike sõjapidamistesse kui kasulikku tööriista (?).

Roosevelt oli üks esimesi presidente, kelle häält salvestati järeltulevatele põlvedele. Salvestisena on siiani säilinud ainult vähesed kõned. On üks 4,6 minuti pikkune helisalvestis, mis on hästi säilinud, ja seal on kuulda tema madal hääletämber. Tema hääletämbri ulatus on tolle aja kohta väga hästi säilinud ja tema lindistusi saab kuulata Michigani ülikooli raamatukogus. Ajaloolane Thomas Bailey, kes ei nõustunud Roosevelti poliisidega[küsitav], ütles kokku võtteks siiski: "Roosevelt oli hea iseloomuga, suurepärane aktivist, moraalsuse suur järgija, hea väitleja ning suurepärane sõumees. Ta domineeris oma ajastut nagu domineeris ta oma vestlusi. Massid armastasid teda; ta oli väga populaarne iidol ning palju häälte saaja." Tema kujutis[küsitav] seisab Mount Rushmore'il. Roosevelti on järjekindlalt järjestatud õpetlaste alla kui üks suurimaid USA presidente. Theodore ja Franklin D. Roosevelt olid viiendik sugulased, kuid nad olid lähedased ja Theodore reetis oma orvuks jäänud vennatütar Eleanor Roosevelti, et abielluda "nõbu Frankliniga" 1905[küsitav].

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Matinecock Masonic Historical Society". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. veebruar 2006. Vaadatud 14. juulil 2009.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Theodore Roosevelt – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Eelnev
William McKinley 		Ameerika Ühendriikide president
1901–1909 		Järgnev
William Howard Taft
Ameerika Ühendriikide presidendi pitsat
USA asepresidendi pitsat
Nobel
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Theodore_Roosevelt&oldid=6634328"