Allvar Gullstrand

Allvar Gullstrand
Sündinud 5. juuni 1862
Landskrona, Rootsi
Surnud 28. juuli 1930 (68-aastaselt)
Stockholm, Rootsi
Teadlaskarjäär
Tegevusalad meditsiin
Töökohad Uppsala Ülikool
Tunnustus Nobeli meditsiiniauhind (1911)

Allvar Gullstrand (5. juuni 1862 Landskrona28. juuli 1930 Stockholm) oli rootsi silmaarst ja arstiteadlane.

Gullstrand sündis sõjaväearsti Pehr Alfred Gullstrandi ja tema abikaasa Sofia pojana.

Gullstrand õppis aastatel 18801885 Uppsala Ülikoolis, veetis seejärel aasta Viinis ning siis lõpetas 1888 oma meditsiiniõpingud Stockholmis. 1890 promoveeriti ta doktoriks ja ta töötas seejärel dotsendina. Alates 1894 kuni oma emeriteerumiseni 1927 oli ta oftalmoloogia- ja optikaprofessor Uppsala Ülikoolis, olles ülikooli läbi aegade esimene oftalmoloogiaprofessor.

Ta uuris alates 1890. aastast astigmatismi. Ta täiustas oftalmoskoopi ja korrigeerivaid läätsi (1900), mida kasutada pärast katarakti ehk läätsekae silmast eemaldamise operatsiooni.

Aastal 1905 sai Allvar Gullstrand Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia liikmeks.

Ta rakendas füüsikalise matemaatika meetodeid optiliste kujutiste ja valguse refraktsiooni uurimiseks silmas. Selle töö eest sai ta 1911 Nobeli meditsiiniauhinna.

Aastal 1921, kui Gullstrand kuulus Nobeli füüsikaauhinna komiteesse, jäi tema vastuseisu tõttu füüsikaauhind välja andmata, sest Gullstrand ei tunnistanud relatiivsusteooriat ega nõustunud auhinna andmisega Albert Einsteinile. Auhind anti tagantjärele alles järgmisel aastal, kui Einstein esitati hoopis fotoefekti selgitajana.[1]

Ta abiellus 1885 Signe Christina Breitholtziga. Abielust sündis üks tütar, kes suri noorelt.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]