1930

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1930. aasta (MCMXXX) oli 20. sajandi 30. aasta.

• 26. jaanuar – India rahvuskongress kuulutas selle kuupäeva iseseisvuspäevaks, praegu India Vabariigi aastapäev.
• 28. jaanuar – Ameerika Ühendriikides anti Julius Edgar Lilienfeldile esimene väljatransistori patent.

• 18. veebruar – ameeriklane Clyde William Tombaugh avastas Päikesesüsteemi taevakeha, mis sai nimeks Pluuto ja mida 2006. aasta augustini loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks (nüüd liigitatakse see kääbusplaneetide hulka).

• 6. märts – Massachusettsi osariigis Springfieldis tuli esimest korda müügile külmutatud pakitoit.
• 28. märts – Türgi valitsus palus rahvusvahelisel üldsusel võtta Konstantinoopoli ja Angoora ametlikeks nimedeks Istanbul ja Ankara.

• 17. aprill – Ameerika Ühendriikide keemiatööstuse ettevõttes DuPont leiutati neopreen.
• 21. aprill – Nõukogude Liidus valmis Turkestani-Siberi raudtee.

• 24. mai – Amy Johnson maandus Austraalias Darwinis, olles esimene naine, kes lendas üksi Inglismaalt Austraaliasse (11 000 miili).

• ...

• 7. juuli – Soome Lapua liikumine korraldas marsi Helsingis.
• 13. juuli – Uruguays Montevideos algasid esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused. Osales 13 meeskonda, esimese värava lõi Lucien Laurent Prantsusmaa kasuks Mehhiko vastu.
• 19. juuli – Georges Simenoni kriminaalromaanide tegelane politseikomissar Maigret ilmus esimest korda trükis Simenoni enda nime all välja antud romaanis.
• 30. juuli – Uruguay jalgpallimeeskond võitis kodus esimesed jalgpalli maailmameistrivõistlused, saades finaalis jagu Argentinast 4:2.

• 16. august – Kanadas Ontario provints Hamiltonis avati esimesed Rahvaste Ühenduse mängud.

• 8. september – Richard Drew leiutas läbipaistva keeplindi, mis võeti ulatuslikult kasutusse.
• 14. september – Saksamaa föderaalvalimistel võitsid natsionaalsotsialistid 107 kohta Saksamaa parlamendis (Reichstagis 18,3% kõigist häältest), mis tegi neist suuruselt teise partei.

• 5. oktoober – Suurbritannia õhulaev R101, mis oli oma esimesel kauglennul Indiasse, kukkus Prantsusmaa kohal alla, mille tagajärjel hukkus 48 inimest.
• 14. oktoober – paremäärmusliku Lapua liikumise liikmed röövisid Soomes oma kodust endise (esimese) Soome presidendi Kaarlo Juho Ståhlbergi ja tema abikaasa Ester Ståhlbergi.

• 2. november – Haile Selassie I krooniti Etioopia keisriks.
• 3. november – Getúlio Dornelles Vargasest sai Brasiilia president.

• 31. detsember – paavst Pius XI andis välja entsüklika "Casti connubii", mis rõhutas abielu pühadust, keelas roomakatoliiklastel kasutada mis tahes kunstlikku rasestumisvastast vahendit ja kinnitas katoliiklaste abordikeeldu.

• 6. jaanuar – USA-sse läinud elukutseline Eesti poksija Valter Palm sai ebaõiglase ja ühtlasi oma esimese kaotuse elukutselisena matšis Anthony Hudsoniga^[1].
• 16. jaanuar – Eesti Jalgpalli Liidu esimeheks valiti Ado Anderkopp^[1].
• 25. jaanuar – 10. Monte Carlo tähesõit algas esimest korda Tallinnast. Tähesõidust võttis osa 21 autot ja ainsa eestlasena oli stardis August Zimmermann koos kaassõitja Julius Johansoniga^[1]
• 26. jaanuar – kokku tuli I vabadussõjalaste kongress^[2].
• 7. veebruar – suures Rotermanni tehaste viljaaitade tulekahjus hävis 6000 tonni nisu ja rukist; kahju oli 1,8 miljonit krooni^[2].
• 20. veebruar – lasti liikvele 2-kroonine hõbevahetusraha.
• 3. märts – Riias toimus Baltikumi ja Soome parima korvpalliklubi väljaselgitamise raames finaal, kus Riia LJ võitis Tallinna Kalevit 49:37. Turniiri oli välja kuulutanud ajalehe Chicago Tribune Põhja- ja Ida-Euroopa maade korrespondent^[1].
• Märtsis ilmus Anna Haava luulekogu "Siiski on elu ilus"^[2].
• 4. märts – Stockholmis lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestlastest sai kergekaalus hõbemedali Voldemar Väli ja keskkaalus pronksmedali Karl Kullisaar^[1].
• 3. aprill – Johan Pitka naasis Eestisse.
• 3. aprill – Tallinnas tulistati 3. Diviisi ülemat Johan Unti, kes suri 7. aprillil.
• 4. aprill – lauatennises maailmameistriks tulnud Ungari pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3^[1]
• 6. aprill – toimusid Kaitseliidu üleriigilised raskejõustiku meistrivõistlused^[1].
• 19. aprill – tundmatu kurjategija röövis Tallinnas Krediitpanga Nõmme osakonnast relva ähvardusel 2543 krooni.
• 18. mai^[3] – Tartus avati Friedrich Robert Faehlmanni monument.
• 23. mai – kinnitati Eesti Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri^[1].
• 24. mai – Tallinnas algas 25. maini kestnud Eesti Kennelklubi esimene tõukoerte näitus^[2].
• 27. mai – loodi noorteorganisatsioon Noored Kotkad^[2].
• 29. mai – avati Rakvere staadion^[1].
• 30. mai – Eestisse saabus Pariisi meister jalgpallis Club Français, kes mängis Kalevi meeskonnaga ja võitis eestlasi 2:1^[1].
• 1. juuni – toimus Eesti-Poola maavõistlus tennises, mille Eesti kaotas 1:4^[1].
• 6. juuni – Tallinnas Harjumäel avati Kalevi tenniseklubi maja^[1].
• 21. juuni – Tallinnas lõppesid kaks päeva kestnud Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlused kergejõustikus, kus Eesti jagas esikohta Poolaga (mõlemal 119 punkti). Selle võistluse teisel päeval tehtud raadioreportaaži sai Tartu raadiojaama kaudu esimest korda kuulata kogu Eestis^[1].
• 27. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, kus Eesti viigistas Lätiga 1:1^[1].
• 30. juuni – Loksal algasid Eesti-Saksa koostöös tehtava mängufilmi "Kire lained" võtted^[2].
• 1. juuli – riigisiseselt kaotas pass isikut tõendava dokumendina tähtsuse^[2].
• 12. juuli – Riigikogu võttis vastu teraviljakaitseseaduse, mille kohaselt rukki ja rukkijahu importimise õiguse sai üksnes riik^[2].
• 7. august – K.-ü. Loodus juhatus otsustas hakata välja andma "Eesti Entsüklopeediat".
• 16. august – Haapsalus algasid linna 650. aastapäeva tähistamise üritused^[2].
• 17. august – toimus Eesti pikim jalgrattavõidusõit: sõideti Tallinnast Tartust (210 km)^[4].
• 3. september – pikamaaujuja Aleksander Laas ujus saatjate abita Sõrve säärest üle Irbeni väina 17,5 tunniga Kura poolsaare rannale (36 km). Tugeva külgvoolu ajal oli ta pool tundi paadis, et sõita vastu voolu piki randa.^[4][5]
• 4. september – peeti Eesti esimene lennuvõistlus, millel osales 10 lennukit. Läbiti 590 km.
• 24. september – üle Eesti lendas Saksa õhulaev Graf Zeppelin^[2].
• 12. november – Tallinnas Kose-Lükatil avati uus raudbetoonist kaarsild^[2].
• 18. detsember – lõppes vendade Ahto ja Kõu Valteri 133 päeva kestnud purjekaretk Tallinnast USA-sse Miamisse^[2].
• Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kodundust.

 Pikemalt artiklis Sündinud 1930

• 9. jaanuar – Pavel Koltšin, vene suusataja
• 20. jaanuar – Buzz Aldrin, USA astronaut
• 23. jaanuar – Derek Walcott, Saint Lucia päritolu kirjanik
• 2. veebruar – Juri Apresjan, armeenia päritolu keeleteadlane
• 2. veebruar – Liia Palmse, eesti sporditeadlane
• 4. veebruar – Ülo Uluots, Eesti tootmisjuht ja poliitik
• 5. veebruar – Ilon Wikland, eesti päritolu kunstnik
• 26. veebruar – Lazar Berman, juudi päritolu pianist
• 28. veebruar – Johannes Lott, Eesti NSV partei- ja riigitegelane
• 2. märts – Sergei Kovaljov, Venemaa poliitik
• 3. märts – Ion Iliescu, Rumeenia poliitik
• 7. märts – Olev Subbi, eesti kunstnik
• 8. märts – Juri Rõtheu, tšuktši ja vene kirjanik
• 10. märts – Justinas Marcinkevičius, leedu kirjanik
• 15. märts – Žoress Alfjorov, juudi päritolu füüsik
• 21. märts – Vootele Vaska, eesti filosoof
• 1. aprill – Karl Kortelainen, NSV Liidu sõjaväelane, riikliku julgeoleku töötaja ja piirivalvur
• 3. aprill – Helmut Kohl, Saksamaa poliitik
• 7. aprill – Yves Rocher, prantsuse ettevõtja
• 10. aprill – Spede Pasanen, soome meelelahutaja
• 11. aprill – Anton LaVey, USA satanist
• 15. aprill – Leev Kuum, eesti majandusteadlane
• 15. aprill – Vigdís Finnbogadóttir, Islandi poliitik
• 18. aprill – Henno Arrak, eesti raamatugraafik
• 21. aprill – Silvana Mangano, itaalia filminäitleja
• 22. aprill – Enno Penno, Eesti poliitik
• 24. aprill – Juri Levada, sotsioloog ja politoloog
• 28. aprill – James Baker, USA poliitik
• 30. aprill – Félix Guattari, prantsuse psühhoanalüütik ja filosoof
• 5. mai – Leonid Abalkin, vene majandusteadlane
• 6. mai – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
• 7. mai – Anatoli Lukjanov, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
• 8. mai – Gary Snyder, ameerika luuletaja
• 11. mai – Egsder Dijkstra, hollandi matemaatik ja informaatik
• 13. mai – Veljo Käsper, eesti filmilavastaja
• 27. mai – Eino Tamberg, eesti helilooja
• 28. mai – Frank Donald Drake, USA astronoom
• 29. mai – Jevgenija Zavadskaja, vene sinoloog
• 31. mai – Clint Eastwood, USA filminäitleja, -produtsent ja režissöör
• 31. mai – Uno Loop, eesti laulja
• 4. juuni – Viktor Tihhonov, vene jäähokitreener
• 10. juuni – Ilja Glazunov, vene kunstnik
• 20. juuni – Magdalena Abakanowicz, poola kunstnik
• 24. juuni – Claude Chabrol, prantsuse filmirežissöör
• 26. juuni – Sławomir Mrożek, poola näitekirjanik
• 27. juuni – Ross Perot, USA ettevõtja ja poliitik
• 27. juuni – Jüri Toomepuu, Eesti poliitik
• 28. juuni – Heimar Peremees, eesti majandusteadlane
• 2. juuli – Carlos Menem, Argentina poliitik
• 5. juuli – Vadim Kožinov, vene kriitik
• 11. juuli – Harold Bloom, USA kirjandusteadlane
• 15. juuli – Jacques Derrida, Prantsuse filosoof
• 15. juuli – Kaljo-Olev Veskimägi, eesti raamatukoguteadlane
• 30. juuli – Jüri Raudsepp, eesti arst, arstiteadlane ja vaimulik
• 31. juuli – Oleg Popov, vene kloun
• 1. august – Pierre Bourdieu, prantsuse sotsioloog
• 1. august – Lembit Sarapuu, eesti kunstnik
• 5. august – Neil Armstrong, USA astronaut
• 7. august – Veljo Tormis, eesti helilooja
• 9. august – Aleksandr Bovin, vene ajakirjanik
• 12. august – George Soros, investor
• 13. august – Heino Jürisalu, eesti helilooja
• 17. august – Varvara, Pühtitsa kloostri ülem
• 21. august – printsess Margaret, Briti kuningliku perekonna liige
• 25. august – Sean Connery, Briti näitleja
• 25. august – Giorgi Danelia, gruusia filmirežissöör
• 29. august – ‘Āţif Şidqī, Egiptuse poliitik
• 7. september – Baudouin I, belglaste kuningas
• 8. september – Helmut Piirimäe, eesti ajaloolane
• 15. september – Endel Lippmaa, Eesti teadlane ja poliitik
• 15. september – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
• 17. september – Edgar Mitchell, USA astronaut
• 20. september – Richard Montague, USA matemaatik, loogik, filosoof ja keeleteadlane
• 23. september – Ray Charles, USA muusik
• 24. september – John Young, USA astronaut
• 5. oktoober – Pavel Popovitš, Nõukogude kosmonaut
• 6. oktoober – Ḩāfiz̧ al-Asad, Süüria poliitik
• 8. oktoober – Tōru Takemitsu, jaapani helilooja
• 10. oktoober – Harold Pinter, Briti näitekirjanik
• 14. oktoober – Mobutu Sese Seko, Kongo DV poliitik
• 17. oktoober – Robert Atkins, USA arst
• 18. oktoober – Frank Carlucci, USA poliitik
• 23. oktoober – Oleg Trubatšov, vene keeleteadlane
• 11. november – Hugh Everett, USA matemaatik ja füüsik
• 11. november – Alevtina Koltšina, vene suusataja
• 12. november – Ott Kool, eesti ajakirjanik ja kirjanik
• 14. november – Jānis Pujats, Läti kardinal
• 16. november – Chinua Achebe, Nigeeria kirjanik
• 18. november – Aron Dolgopolski, keeleteadlane
• 21. november – Endel Eero, Eesti majandusteadlane ja poliitik
• 27. november – Vladimir Maksimov, vene kirjanik
• 27. november – Vladimir Uspenski, vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane
• 3. detsember – Jean-Luc Godard, Šveitsi päritolu Prantsuse filmirežissöör
• 3. detsember – Edvin Hiedel, eesti tõlkija ja toimetaja
• 11. detsember – Jean-Louis Trintignant, prantsuse filminäitleja
• 21. detsember – Kalevi Sorsa, Soome poliitik
• 27. detsember – Rasmus Kangropool, eesti arhitektuuriajaloolane
• sünnikuupäev avalikustamata – Gérard Genette, prantsuse kirjandusteadlane
• sünnikuupäev avalikustamata – Erik Judin, Venemaa filosoof

 Pikemalt artiklis Surnud 1930

• 2. veebruar – Gregor von Bochmann, baltisaksa maalikunstnik
• 23. veebruar – Horst Wessel, natsipartei rünnakrühmade SA juhte, propagandasümbol
• 2. märts – David Herbert Lawrence, inglise kirjanik
• 6. märts – Alfred von Tirpitz, Saksa admiral ja poliitik
• 8. märts – William Howard Taft, USA 27. president
• 2. aprill – Zauditu, Etioopia keisrinna
• 4. aprill – Victoria, Rootsi kuninganna
• 14. aprill – Vladimir Majakovski, vene luuletaja
• 13. mai – Fridtjof Nansen, norra poliitik ja maadeavastaja
• 5. juuni – Eric Lemming, rootsi odaviskaja
• 7. juuli – Arthur Conan Doyle, Inglismaa kirjanik (Sherlock Holmesi tegelaskuju looja)
• 16. juuli – August Jakobson, Kihelkonna kirikuõpetaja
• 8. august – Launceston Elliot, briti sportlane
• 1. september – Peeter Põld, eesti teoloog, haridus- ja riigitegelane
• 29. september – Ilja Repin, vene maalikunstnik
• 10. oktoober – Adolf Engler, saksa botaanik
• 30. november – Mary Harris Jones, USA ühiskonnategelane

• füüsika – Chandrasekhara Venkata Raman
• keemia – Hans Fischer
• meditsiin – Karl Landsteiner
• kirjandus – Sinclair Lewis
• rahu – peapiiskop Lars Olof Nathan Söderblom