Aluliina kihelkond
.jpg)
Aluliina kihelkond ehk Alūksne kihelkond[1] (saksa keeles Kirchspiel Marienburg, läti keeles Alūksnes draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas Võnnu ja Valga kreisis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aluliina kihelkonda on esmamainitud 1494. aastal.[2] 1732. aastani kuulusid selle koosseisu ka hilisema Apekalnsi kihelkonna alad. 1902. aastal eraldati Zeltiņi iseseisvaks kihelkonnaks; varem oli see olnud adjunktuur. Patronaažiõigus kuulus Aluliina mõisale.
Aluliina kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]- Alsviķi (Alswig) rüütlimõis
- Aluliina ehk Alūksne (Pastorat Marienburg) kirikumõis
- Aluliina ehk Alūksne (Schloß Marienburg, ka Aiswickshof) rüütlimõis
- Ate (Ottenhof) rüütlimõis
- Babecka (Babetzky) rüütlimõis, Beja kõrvalmõis
- Beja (Beyenhof) rüütlimõis
- Dore (Doremoise) rüütlimõis
- Ērmaņi (Knöringsfeld, varem Hermannshof) rüütlimõis
- Jaunanna (Knöringswald, varem Neu-Annenhof) rüütlimõis
- Kalnapededze (Charlottenburg) rüütlimõis
- Kolberģi (Goldbeck) rüütlimõis
- Lāzberģi (Fianden) rüütlimõis
- Mālupe (Malup) rüütlimõis
- Nēķene (Nötkenshof) rüütlimõis
- Rēzaka (Rehsack) rüütlimõis
- Šļukumsi (Schluckum) rüütlimõis
- Ziemeri (Semershof) rüütlimõis
- Tūja (Kragenhof) rüütlimõis
- Vecanna (Knöringen, varem Alt-Annenhof) rüütlimõis
- Vizikumsi (Wisikum) rüütlimõis
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Keele Instituudi kohanimeandmebaas (KNAB), Eesti Keele Instituut, vaadatud 19.06.2014
- ↑ LGU I, 413.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990. Lk 376.
- Büsching, Anton Friedrich. Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt, 1773. Lk 380-381 [1].
- Hagemeister, Heinrich von. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen, 1836. Lk 252-261 [2].
- Hupel, August Wilhelm. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und letzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch, 1782. Lk 208-211 [3].
- Richter, Adolf. Baltische Verkehrs- und Adressbücher. Bd I. Livland. Riga, 1909.
Kreisilinn: Valga
Kihelkonnad: Alamõisa kihelkond | Aluliina kihelkond | Apekalnsi kihelkond | Aumeistri kihelkond | Ēvele kihelkond | Gulbene kihelkond | Härgmäe kihelkond | Koivaliina kihelkond | Luke kihelkond | Palsmane kihelkond | Smiltene kihelkond | Zeltiņi kihelkond | Tirza kihelkond | Trikāta kihelkond | Valga kihelkond | Velēna kihelkond